poole, kellel on voli vara olemasolul sellele ka nõue pöörata. Viisakuse kohustus on kirjas artikkel 12-s. Kuna võlgnik ei kontakteerunud täituriga tema vastuvõtu aegadel, siis ta pidigi suhtlema tema sekretäriga. Antud artiklis vihjatakse, et kohtutäitur harrastab peituse mängu ning pole kättesaadav. See pole võlgniku eiramine, kui täiturit pole tema vastuvõtu välisel ajal büroos. Üks täitur on saanud sel aastal distsiplinaarkaristuseks noomituse, kuna ta ei võimaldanud täitemenetlusosalisel tutvuda teda puudutavate dokumentidega kohtutäituri büroos vastuvõtuaegadel. Kuid antud juhul ei saa võlgnik nuriseda selle üle, et tal ei võimaldatud isiklikult täituri juurde jutule pääsemist. Artikkel 21 sätestab isikuandmetega ümberkäimist ja selle töötlemist eesmärgipäraselt. Mõni nädal tagasi oli leheveergudel uudis2, kus notari büroo töötaja oli vaadanud põhjendamatult teise isiku andmeid
täitmama jätmine või mitte nõuetekohane täitmine, samuti tööl joobnuna viimimine.Samuti on ta süüline tegu, mille tõttu töötaja kaotas tööandja usalduse. Ja on ka vääritu tegu, milles on süüdi töötaja, kelle tööülesandeks on noori õpetada või kasvatada või riigi, kohaliku omavalitsuse ametiasutuse abiteenistuja. Distsiplinaarkaristused on noomitus ja see peaks olema kirjalik, sest suulist noomitust ei saa lugeda distsiplinaarkaristuseks antud seaduse mõistes. Rahatrahvi võib töötaja saada, kuid mitte üle töötaja kümnekordse päevapalga. Siis võib teda töölt kõrvaldada palgamaksmise peatamisega, kuid mitte üle kümne järjestikuse graafikujärgse tööpäeva. Töölepingu lõpetamine töölepingu seaduse paragrahvi 86
3. Tartu Vangla direktori 12.06.2013. a käskkirjaga määrati kinnipeetav K. vangla majandusosakonda tööle koristajana. Vanglaametnik R. andis 14.06.2013 kell 02.00 K.-le korralduse tööle asuda. K. keeldus tööle asumast, sest tema hinnangul on öösel töötamine õigusvastane. Vanglaametniku R. korralduse eiramise tõttu määrati K.-le Tartu Vangla inspektor-kontaktisiku S. 10.07.2013. a käskkirjaga distsiplinaarkaristuseks noomitus. K. on seisukohal, et ta ei pidanud vanglaametniku R. korraldust täitma, sest see oli HMS § 63 lg 2 p 4 alusel tühine. Lisaks leiab K., et Tartu Vangla inspektor-kontaktisikul S. puudus distsiplinaarkaristuse määramise pädevus, sest VangS § 64 lg 4 ja § 106 kohaselt on distsiplinaarkaristuse määramine vangla direktori pädevuses. Andke hinnang, kas vanglaametniku R. korraldus ja inspektor-kontaktisiku S. käskkiri on tühised. Vangistusseadus § 37
Ehk kehtetuks tunnistatav. 12 5. Maksu- ja Tolliameti (MTA) ametnik Kaare võttis MTA infosüsteemist teise ametniku menetluses olevast maksuasjast ühe dokumendi ja edastas selle e-posti teel oma tütrele, kes soovis seda kasutada näidisena tema suhtes läbiviidavas maksumenetluses. MTA peadirektori käskkirjaga määrati Kaarele ATS § 70 p 3 ja § 75 lg 4 alusel distsiplinaarkaristuseks teenistusest vabastamine ning ta vabastati ATS § 94 lg 1 alusel teenistusest. Käskkirja kohaselt rikkus Kaare maksukorralduse seaduse § 26 lg-t 1. Käskkirjas märgiti, et tegemist on olulise rikkumisega, sest teenistus maksuhalduri juures seab ametniku käitumisele kõrgendatud nõudmised. Seevastu Kaare on oma teoga seadnud kahtluse alla MTA usaldusväärsuse hoida maksumaksjate andmeid saladuses
13 III teema. Haldusakti kehtivus ja sundtäitmise võimalikkus KOHTUPRAKTIKA: Nõmm, RKHKm 3-3-1-21-03; Kohtla-Järve Soojus, RKHKo 3-3-1-3-04; R. L., RKHKo 3-3-1-71-05; Lohtaja, RKHKm 3-3-1-75-07; TrioCorp, RKHKm 3-3-1-65-09; Grove Invest, RKHKo, 3-3-1-63-10 KAASUSED 1. Linnavalitsuse ametnik A ilmus 20.11.2010 tööle alkoholijoobes. A ülemus B määras A-le distsiplinaarkaristuseks rahatrahvi 10 päevapalga ulatuses. Distsiplinaarkaristuse määramise otsuses oli märgitud järgmist: ,,Ametnik A, ilmudes 20.11.2010 töökohale, oli ilmsete alkoholijoobe tunnustega, mida ta ka ise ei eitanud. Karistuseks määran ATS § 84 p 1 ja § 85 lg 1 p 2 alusel rahatrahvi 10 päevapalga ulatuses. Rahatrahv peetakse kinni A-le järgmise kuu eest väljamakstavast palgast." Otsus oli trükitud linnavalitsuse blanketile, sellel oli märgitud veel kuupäev (22.11
kestab kaks aastat .Kandidaaditeenistus lõpetatakse järgmistel alustel: 1) notarikandidaadi algatusel; 65 , , . . . Lk 23-28. 31 2) seoses notarikandidaadi tunnistamisega sobimatuks notarina töötamiseks; 3) kui notarikandidaat pärast notarieksami sooritamist mõjuva põhjuseta ei taotle konkursi alusel täidetavat notari ametikohta; 4) kui notarikandidaadile on määratud distsiplinaarkaristuseks kandidaaditeenistuse lõpetamine.66 2. Notarikandidaat, kes on edukalt läbinud õppeprogrammi, peab sooritama eksamit. Juhul, kui notarikandidaat tunnistatakse notariameti pidamise jaoks sobimatuks või komisjon peab vajalikuks notarikandidaaditeenistuse pikendamist, ei luba komisjon notarikandidaati eksamile.67 3. Pärast eksami edukat sooritamist ja konkursi vabale kohale läbimist määratakse notar justiitsministri poolt eluaegselt kindlaksmääratud piirkonda
annaabi.ee 
