See toimub käsuga DIMSTYLE. Käsk on käivitatav ikoonilatilt DIMENSION või siis rippmenüüst Format valikuga Dimension Style.... Igal mõõtmestamisstiilil on oma nimi. Algselt on olemas mõõtmestamisstiil nimega STANDARD, mida ei saa kustutada, küll aga ümber nimetada ja modifitseerida. Käsu DIMSTYLE käivitamisel tuuakse ekraanile vastav dialoogaken, millel on neli alamakent ja osal nendest omakorda terve rida vahekaarte. Mõõt- ja distantsjoonte häälestamine toimub vahekaardiga LINES. Soovitatav on värv, joone tüüp ja joone paksus valida vastavalt kihile. Nooleotste häälestamine toimub dialoogaknaga SYMBOLS AND ARROWS. Seal saab määrata nooleotste kuju, noolepea suurust. Tsentre märke on võimalik valida 3 võimaluse vahel, ei ole seda märki, tsentrimärk näidatakse 2 joonega ning tsentrimärk näidatakse pikemate ristuvate joontega. Tekstistiili ning teksti paigutus häälestatakse vahekaardiga TEXT.
DIMTSZ = 3.5 – kaldkriipsu pikkus mm; DIMTXSTY = “ISO” – mõõtmete pealekandmisel kasutatav teksti kirjapilt tuleb luua käsuga STYLE ja valida alusfailiks kas ISO (tähed kirjutatakse alati kihile antud joonejämedusega), või siis ISOCPEUR (tähe kirjutamisel on joone laiuseks üks kümnendik tähe kõrgusest); DIMTXT = 3.5 – teksti kõrgus mm Järgnevalt vaatame, kuidas seadistada distantsjoonte otste ja osunduspunktide vahekaugust seadistava põhimuutuja DIMEXO väärtused vastavalt ehitusjoonistel kasutatavatele nõudmistele, Töö XII Maja plaan 2 3500 400 2300 100 400 1600 Mõõtmete üksikosade paigutus
............... 34 „Keelatud” lõiked............................................................................................................................................. 35 11 Mõõtmete kandmine joonisele.................................................................................................................. 35 Üldjuhiseid mõõtmete kandmiseks .................................................................................................................. 35 Mõõt- ja distantsjoonte elementide suhted....................................................................................................... 36 Nurga mõõtmestamine ..................................................................................................................................... 36 Kõõlu mõõtmestamine ..................................................................................................................................... 36 Kaare pikkuse mõõtmestamine .........................
· Lines and Arrows mõõt- ja distantsjooned, nooled ja tsentrimärgid (vt. joonis 34); · Text tekstistiil ning teksti ja mõõtarvude paigutus (vt. joonis 35); · Fit teksti (mõõtarvude) ja noolte vastastikune vahekord (vt. joonis 36); · Primary Units põhiühikud (vt. joonis 37); · Alternate Units alternatiivühikud (vt. joonis 38); · Tolerances tolerantsid (vt. joonis 39). Mõõt- ja distantsjoonte, nooleotste ja tsentrimärkide häälestamine toimub vahekaardiga Lines and Arrows (vt. joonis 34): · Dimension Lines mõõtjooned: Color: ja Lineweight: värvuse ja joonekaalu määramine; Extend beyond ticks: mõõtjoone ulatuvus üle distantsjoone; Baseline spacing: mõõtjoonte vaheline kaugus baasjoonte kasutamisel (lähemalt vt. käsust DIMBASELINE); Suppress: esimese ja/või teise mõõtjoone ärajätmine;
46 vaheline kaugus ületab 0.1 mm. Isikud, kelle on puudulik keeleoskus ja kellel veel on IQ nullilähedane, kasutavad siin sageli sõna resolutsioon, mis teatavasti tähendab otsust, heakskiitu. [ Esc ] – sõrmis vestlusaknal, sellele klõpsamine viib akna sulgemiseni ja üldiselt ka valiku eiramiseni Esimene, Teine – mõõtmestamisl mõõtjoonte ja distantsjoonte puhul algab loendus mõõtme osunduspunktide määramise alusel. See sisestusjärjekord on oluline baasist lähtuvate mõõtmete puhul ja ka siis, kui nooled ja tekst ei mahu üheskoos distantsjoonte vahele. Üldiselt see suund ei pruugi alati kokku langeda mõõtarvu (teksti) kirjutamise suunaga. Esmakordne – käsu või põhimuutuja esimene väljakutse pärast joonise avamist.
annaabi.ee 
