mõningate toodete ja nende elementide (keermed) kujutamise iseärasusi. Joonisel kasutatavad kujutised jagatakse: vaadeteks, lõigeteks ja ristlõigeteks. Tehnilisel joonisel esitatakse kujutised ristprojektsioonis omavahel mõtteliselt seotud projektsioonide näol. Mõõtmete kandmine joonisele. Objekti suurusest annavad ülevaate joonisele kantavad mõõtmed. 1. Mõõtmestamiselementideks joonisel on distantsjooned, mõõtjooned, mõõtjooneotsad (nooled, kaldkriipsud), ühisnullpunktid ja mõõtarvud. Mõõtmestamise olulisemad reeglid: 2. Mõõtjooned tõmmatakse kontuurjoontest vähemalt 10 mm kaugusele. Mõõtjoonte omavahelised kaugused olgu kogu joonisel võrdsed ja vähemalt 7 mm. 3. Mõõtjoon ei tohi olla kontuurjoone ega mõne muu joone pikenduseks. 4. Lühemad mõõtjooned paigutatakse kujutisele ligemale, pikemad aga järk-järgult kaugemale. 5
KORDAMISKÜSIMUSED EHITUSGRAAFIKAS I JOONISTE VORMISTAMINE 1. Millised on põhiformaatide tähised ja mõõtmed (A 0 - 841x1189 mm)? Millise jämedusega joonestatakse raamjoon ja kirjanurga jooned? 2. Mis on mõõtkava? Millised on lubatud suurendused ja vahendused ISO standardi kohaselt kuni M 1:10 ja M 10:1. 3. Millise jämedusega joonestatakse kriipsjoon (varjatud kontuur), peenjoon (mõõtjooned, distantsjooned, viirutused) ja kriips-punktjoon (telgjoon), kui kontuurjoone jämedus on valitud 1 mm9 4. Joonestada etteantud materjalide leppemärgid lõigetel. 5. Kirjutada standardkirjas N° 10 etteantud tähed ja numbrid. II KUJUTISED 1. Millal kasutatakse ja kuidas tähistatakse joonistel kujumärke: läbimõõt, ruut. kalle, koonilisus ja sfäär? Joonestada näited. 2. Näidata põhiliste vaadete paigutus joonisel peavaate suhtes projektsioonilise seotuse korral. 3
pikisuunas, veerelaagrite kuule ja rulle ning koostejoonisel seibe ja kinnitusmutreid. Kui loetletud detaile või elemente läbib lõikepind, siis neid ei viirutata (vt sele 37). On aga nendes mõni ava või süvend, näidatakse neid kohtlõike abil (vt sele 43). 11. Mõõtmete kandmine joonisele Objekti suurusest annavad ülevaate joonisele kantavad mõõtmed. Mõõtmestamiselementideks joonisel on distantsjooned, mõõtjooned, mõõtjooneotsad (nooled, kaldkriipsud), ühisnullpunktid ja mõõtarvud. Mõõtmestamise olulisemad reeglid. 1. Mõõtjooned tõmmatakse kontuurjoontest vähemalt 10 mm kaugusele. Mõõtjoonte omavahelised kaugused olgu kogu joonisel võrdsed ja vähemalt 7 mm. 2. Mõõtjoon ei tohi olla kontuurjoone ega mõne muu joone pikenduseks. 3. Lühemad mõõtjooned paigutatakse kujutisele ligemale, pikemad aga järk-järgult kaugemale. 4
tsentrijooned. Normkiri Kehtestatud on kindlad kirja suurused, millest kasutatavamad on: 3,5; 5; 7 ja 10. Kaldkiri on vertikaali suhtes 15° paremale kaldu. Normkirja tegemisel peetakse kinni järgmistest suhetest: joone jämedus 1/10 h, tähtede vahe sõnas 2/10 h, väiketähtede kõrgus 7/10 h, väiketähtede üla- ja alapikendused 3/10 h, ridade alusjoonte vahe (min) 14/10 h. Pidev jämejoon nähtavad kontuurid, nähtavad ülemineku- ja servajooned. Peenjoon Mõõtjooned, Distantsjooned Viitejooned, Viirutusjooned, Keerme põhjajooned, Kujutletavad pindade üleminekujooned, Vaate peale joonestatud ristlõike kontuurid, Lühikesed tsentrijooned, Väljatoodud elemendi eraldusjoon. Pidev vabakäepeenjoon, murretega peenjoon - Katkestusjooned; vaate ja lõike eraldusjooned. Jäme ja peen kriipsjoon varjatud kontuurjooned, varjatud ülemineku ja servajooned. Kriipspunktpeenjoon pikad tsentrijooned, sümmeetriateljed. Kriipspunktpeenjoon otsest ja
Loendi- boksist Use for: saab valida, millele uus stiil kehti- ma hakkab (vaikimisi All dimensions kõikidele mõõtmeliikidele). Käsunupp Continue avab uue Joonis 33. stiili häälestamise dialoogakna, mis on praktiliselt samasugune kui modifitseerimise dialoogaken kuue vahekaardiga (vt. joonised 3439). Mõõtmestamisstiili häälestatakse dialoogakna kuuel vahekaardil: · Lines and Arrows mõõt- ja distantsjooned, nooled ja tsentrimärgid (vt. joonis 34); · Text tekstistiil ning teksti ja mõõtarvude paigutus (vt. joonis 35); · Fit teksti (mõõtarvude) ja noolte vastastikune vahekord (vt. joonis 36); · Primary Units põhiühikud (vt. joonis 37); · Alternate Units alternatiivühikud (vt. joonis 38); · Tolerances tolerantsid (vt. joonis 39). Mõõt- ja distantsjoonte, nooleotste ja tsentrimärkide häälestamine toimub vahekaardiga Lines and Arrows (vt. joonis 34):
mõjutavaid põhimuutujaid. Näiteks: CMDDIA = 1 – printimise juhtimine vestlusaknaga; CMDDIA = 0 – printimise juhtimine Käsurea vahendusel; EDGEMODE = 1 – joonte pikendamisel või kärpimisel arvestatakse ka piirjoonte mõttelisi pikendusi (käsud TRIM ja EXTEND); EDGEMODE = 0 – arvestatakse ainult piirjoonte tegelikke olekuid; DIMASO = ON – kõik mõõtme üksikosad (distantsjooned, mõõtjoon, nooled ja mõõtme tekst) moodustavad üheskoos ploki; DIMASO = OFF – iga mõõtme üksikosa on omaette objekt. Mõõtmestamise põhimuutujate nimestik on toodud käsu DIM kirjelduses. Põhimuutujate lühikirjeldused on toodud omaette nimistus.. Põhimuutuja väärtuseks on tavaliselt kas 1 , mis näitab, et selle
annaabi.ee 
