Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"dissipatiivsete" - 5 õppematerjali

Võnkumised
16
doc

Võnkumised

Ligilähedaselt sarnane olukord võiks tekkida sel juhul, kui elastse vedru otsa riputatud koormus võnguks vaakumis. Harmoonilist võnkumist käsitleme põhjalikumalt järgmises alapunktis. Suurus k 0 = (7.16a) m oleks võrrandiga (7.4) kirjeldatava süsteemi võnkumise ringsagedus juhul, kui ei esine dissipatiivseid jõude. Arvestades valemit (7.9) näeme, et < 0 , ilma dissipatiivsete jõududeta oleks süsteemi võnkumise ringsagedus suurem kui dissipatiivsete jõudude korral. Suuremate dissipatiivsete jõudude korral on võnkumise ringsagedus väiksem, s.t. süsteem võngub aeglasemalt. Samuti vaatleme sellist võimalust, kui sumbuvustegur on väga suur, s.t. dissipatiivsed jõud on samas suurusjärgus tasakaaluasendi poole suunatud jõududega. Piirjuhul, kui k 2 = = 2 km , (7.17) m

Füüsika → Füüsika
120 allalaadimist
LÄÄNE FILOSOOFIA
17
doc

LÄÄNE FILOSOOFIA

Epikuros tunnistas juhuslikkuse reaalsust. Oli hiline atomist (koos Titus Lucretius Carusega 1. sajandist e.m.a. Varased atomistid olid Leukippos ja Demokritos). Epikuros võttis kasutusele clinameni mõiste. Klino = kallutan. Epikurose maailmamudeli järgi aatomite raskusjõul ülevalt alla liikumisel tekivad ennustamatutel ajamomentidel ja ennustamatutes kohtades põhimõtteliselt mittejälgitavad kõrvalekalded. Sellele ideele tugineb üks tänapäevase iseorganiseerumise teooria (nn. dissipatiivsete struktuuride teooria) rajajaid -- Ilya Prigogine (1917­2003), kes on kasutanud printsiipi ,,korrastatus fluktuatsioonide kaudu". KESKAJA FILOSOOFIA (II - XIV S.) PATRISTIKA ehk kirikuisade õpetus (II­VI sajand). Patre = isa. Aurelius AUGUSTINUS (IV­V s.) Keskaja kuulsaim teoloog. Põhiteos "Pihtimused". Jumala looming väärib ülistamist (seda Augustinus oma teoses ,,Pihtimused" peamiselt tegigi). Augustinuse arutlused aja mõistest.

Filosoofia → Filosoofia
66 allalaadimist
Füüsika 1 - Uder - 1 töö piletid
7
doc

Füüsika 1 - Uder - 1 töö piletid

on = , liikumissuunaga risti olev jõud tööd ei tee 4) Mida nimetatakse kõverusringjooneks? 5) Millal ei ole inertsijõud reaalne? 6) Milliseid jõudusid nimetatakse dissipatiivseteks? Dissipatiivseteks nim jõudusi mittetsentraalseid jõudusi, mehaanilise energia jäävuse seadus kehtib vaid tsentraalsete jõudude korral. Kui energia hajub. Tekivad teised mittemehaanilised energialiigid (soojus ) siis on tegemist dissipatiivsete jõududega 7) Mida nimetatakse gradiendi leidmiseks? Mitme muutuja funktsiooni f osatuletiste vektor , mis iseloomustab funktisooni f kiireima kasvamise suunda ja kasvamise kiirust vaadeldavas punktis 8) Kus mõjub välisjõud? Välisjõud mõjuvad ­ antud süsteemi osade ja sellst väljaspool asuvate kehade vahel 9) Algkiiruse saanud keha libiseb mööda kaldpinda üles, 30 cm kaugusel lähtekohast oli keha 1,0s ja 2,0s pärast liikumise

Füüsika → Füüsika
146 allalaadimist
TTÜ üldfüüsika konspekt
414
pdf

TTÜ üldfüüsika konspekt

4 koormus võnguks vaakumis. Harmoonilist võnkumist käsitleme põhjalikumalt järgmises alapunktis. Suurus k 0  (7.16a) m oleks võrrandiga (7.4) kirjeldatava süsteemi võnkumise ringsagedus juhul, kui ei esine dissipatiivseid jõude. Arvestades valemit (7.9) näeme, et    0 , ilma dissipatiivsete jõududeta oleks süsteemi võnkumise ringsagedus suurem kui dissipatiivsete jõudude korral. Suuremate dissipatiivsete jõudude korral on võnkumise ringsagedus väiksem, s.t. süsteem võngub aeglasemalt. Samuti vaatleme sellist võimalust, kui sumbuvustegur on väga suur, s.t. dissipatiivsed jõud on samas suurusjärgus tasakaaluasendi poole suunatud jõududega. Piirjuhul, kui k  2     2 km , (7.17)

Füüsika → Füüsika
182 allalaadimist
Füüsika eksam
31
doc

Füüsika eksam.

Esmalt järeldub siit valemist, et mida suurema amplituudiga on väline jõud, seda suuremaks kasvab ka sundvõnkumiste amplituud. Samuti järeldub siit, et mida väiksem on sumbuvustegur , seda väiksem on ruutjuurealune avaldis, seega ka paremal pool oleva murru nimetaja. See tähendab, et sundvõnkumise amplituud on seda suurem, mida väiksem on sumbuvustegur. kui välise jõu ringsagedus läheneb ringsagedusele , mis oleks süsteemi oma võnkesagedus dissipatiivsete jõudude puudumise korral, siis amplituud kasvab. Maksimaalse väärtuse saavutab amplituud, kui =, siis Resonantsiks nimetatakse sundvõnkumiste amplituudi järsku suurenemist, kui süsteemile mõjuva välise perioodilise jõu sagedus saab võrdseks süsteemi niisuguse omavõnkesagedusega, mis tal oleks dissipatiivsete jõudude puudumisel. 22. Rist- ja pikilained. Laineks nimetatakse võnkumise edasikandumist ruumis.

Füüsika → Füüsika
851 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun