· Raugastunud Breznev sureb 1982 · Tema järglane Juri Andropov sureb kaks aastat hiljem 1984 · Tema järglane Konstantin Tsernenko sureb juba aasta hiljem 1985 Vastupanu · 60-tel tekkis NSVL vastuseks nõukogude reziimile dissidentlus ehk teisitimõtlemine. · Püüti paljastada nõukogude tegelikku võimu olukorda ning teavitada läänemaailma · Tuntumad dissidendid olid kirjanik Aleksandr Solzenitsõn ja akadeemik Andrei Sahharov · Dissidentidega võitles KGB represseerides neid erinevatel viisidel · Vallandamine, väljasaatmine, vangistamine, psüühiline sundravi jne · 80-te alguseks oli enamik dissidente vangistatud või väljasaadetud Käsumajanduse allakäik · Enne Stalini surma oli NSVLi majanduslik olukord ja varustus viletsam kui tsaari ajal · Malenkov ja H tahtsid majandust reformida ja käsumajanduse tõttu jäid soiku · NSVL majandussüsteem püsis eelkõige tänu nafta hinnale ja tänu
Tervet tema luuleloomingut võibki nimetada autobiograafiliseks. Luuletuses ,,Minu hauakiri" Puskin otsib justkui lunastust. Neljas reas on selgelt andeks palutud selle eest, et ta oma eluajal vooruslik polnud olnud. Mitte, et luuletaja püüaks oma käitumisele õigustust otsida vaid rohkem näidata, kuidas ühiskond inimesi kujundab ja muudab, olgu nad südames head või mitte. Kui me läheme kaasa massiarvamusega, siis on kergem võita üldtuntud ja armastatud positsiooni. Nii nagu kõikide dissidentidega, oli ka Puskiniga. Ta põlgas inimeste kujundatud keskkonda, milles elas, kuid samas armastas kodumaad. Iroonia läbis paljusid luuletusi. Puskin kirjutas täpselt nii, nagu heaks arvas, ei ilustanud ega püüdnud olla kellegi vastu viisakas. On veidi kaupmees, veidi lord, poolfilosoof, poolidioot ta, poollurjuslik- kuid võime loota, et täiuslikuks saab ta kord. Teadlikult või mitte, püüdleme me ikka kõik täiuslikkuse poole. Kuid Puskin naeruvääristab
Majandus Stagnatsioon, ei suudetud maailma tehniliste progressidega kaasa minna, 80-ndate lõpus oli kõikehõlmav kriis. 12. Milles seisnes dissidentide tegevus Nõukogude Liidus? Püüti muuta Nõukogude Liitu inimlikumaks repressioonidega. Nt. koostati ja hakati levitama omaalgatuslikke väljaandeid, püüti läänemaailma teavitada inimõiguste rikkumistest. 13. Milliseid vahendeid kasutasid võimud dissidentidega võitlemiseks? Teisitimõtlejate töölt vallandamine, arreteerimine, maalt väljasaatmine, vaimselt sandistada (psühhiaatriline sundravi). Peamiseks võitlejaks dissidentluse vastu KGB. 14. Milles seisnes a) industrialiseerimine b) kollektiviseerimine? Industrialiseerimine eelisarendamine sõjatööstusele, prooviti kärpida kõigilt teistelt eluvaldkondadelt, et sõjatööstus oleks võimsam. Kollektiviseerimine 15
Majandus Stagnatsioon, ei suudetud maailma tehniliste progressidega kaasa minna, 80-ndate lõpus oli kõikehõlmav kriis. 12. Milles seisnes dissidentide tegevus Nõukogude Liidus? Püüti muuta Nõukogude Liitu inimlikumaks repressioonidega. Nt. koostati ja hakati levitama omaalgatuslikke väljaandeid, püüti läänemaailma teavitada inimõiguste rikkumistest. 13. Milliseid vahendeid kasutasid võimud dissidentidega võitlemiseks? Teisitimõtlejate töölt vallandamine, arreteerimine, maalt väljasaatmine, vaimselt sandistada (psühhiaatriline sundravi). Peamiseks võitlejaks dissidentluse vastu KGB. 14. Milles seisnes a) industrialiseerimine b) kollektiviseerimine? Industrialiseerimine eelisarendamine sõjatööstusele, prooviti kärpida kõigilt teistelt eluvaldkondadelt, et sõjatööstus oleks võimsam. Kollektiviseerimine 15
2)Tühistas osaliselt piiranguid erinevates eluvaldkondades. 14.Millal oli võimul L.Breznev?Miks nimetatakse seda perioodi seisakuajaks? VASTUS: *Breznev- 1971-1982a. *Perioodi seisakuajaks nim. nii , sest NSVL ei suutnud tehnilise progressiga kaasa minna, mis suurendas veelg mahajäämist lääneriikidest. 15.Miks tekkis ja milles avaldus vastupanu Nõukogude reziimile?Mis on dissidentlus?Kuidas Nõukogude reziim dissidentidega võitles? VASTUS: *Tekkis , sest inimesed lootsid sõja lõppedes , et valitsev reziim muutub inimlikumaks , kuid tegelikult oli vastupidi. *Dissidentlus teisitimõtlemine. *Võitles: 1) Töölt vallandamine. 2)Arreteerimine. 3)Maalt väljasaatmine. 4)Teisitimõtlejad prooviti sandistada vaimselt. 16.Miks seiskus Nõukogude majanduse areng?
Tema ajal tühistati oluliselt piiranguid erinevates ühiskonnaelu valdkondades 14. Millal oli võimul L.Breznev? Miks nimetatakse seda perioodi seisakuajaks? (49, 50) Breznev oli võimul 1964-1982. Sest ta üritas oma võimu ajal teha palju uuendusi ja ümberkorraldusi, kuid loodetud edu jäi saavutamata. Ning tugevnesid tagurlikud poliitilised jõud. 15. Miks tekkis ja milles avaldus vastupanu Nõukogude reziimile? Mis on dissidentlus? Kuidas Nõukogude reziim dissidentidega võitles? (50) Sest reziim ei muutunud inimlikumaks ning vägivallapoliitika sai hoogu juurde. Hakati välja andma omaalgatuslikke väljaandeid. Dissidentlus on tagurluse pealetungile teisitimõtlemine. Selle vastu võideldi Dissidente vallandati töölt, arreteeriti, saadeti maalt välja ning sandistati, pannes täiesti terveid inimesi psühhiaatrilisele sundravile. 16. Miks seisuks Nõukogude majanduse areng? (51)
d) Loodi „Helsingi Gruppe“ inimõiguste rikkumise jälgimiseks. o Tuntuimad Dissidendid: Akadeemik ning tuumateadlane Andrei Sahharov - Koduaresti (1921-1989) 1970. a. Nobeli Kirjanduspreemia laureaat Aleksandr Solženitsõn – Vangilaagrisse (1918-2008) – kelle kuulsaim teos oli „Gulagi arhipelaag“. o Dissidentidega võitlemine Töölt vallandamine, asumisele võtmine, koduarest, maalt välja saatmine, vaimuhaiglatesse sulgemine Nõukogude vägivallapoliitika ja vastupanu kommunistlikule süsteemile Eesti NSV-s Vägivallapoliitika o Eesmärk – ühiskonna allutamine Parteile ja selle liidritele; igasuguse vastupanu mahasurumine o Suunaja – NLKP o Elluviijad – NKVD ja KGB
surutis ja karmistus tsensuur. Algas võimu aeglane, kuid pidev stagneerimine. *60ndate teisest poolest asendas põrandaalust noorsooliikumist ideeliselt ja poliitiliselt kandvamad, kuid olemuselt üsna eripalgelised demokraatlikud liikumised. *NSVLs tekkis koos tagurluse pealetungiga arvestatav dissidentide e. teisitimõtlejate e. erimeelsete liikumine, mis oli suunatud valitseva reziimi vastu. *Ka ENSVs tekkinud dissidendid proovisid kontakti astuda NSVLs tegutsevate dissidentidega. *Demokraatlikutel liikumistel osalesid ka muulased, kelle eesmärgiks oli NSVL demokratiseerimine. *1972 koostasid Eesti Rahvuslik Rinne ja Eesti Demokraatlik Liit memorandiumi Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO)Peaassambleele, milles nõuti Eesti iseseisvuse taastamist, ÜRO liikmeks vastuvõtmist, NSV vägede väljaviimist jm. *Maailmale näidati oma püüdu demokraatlike ideaalide poole ja väliseestlasi innustati aktiivselt tegutsema.
Ei näe, et see ametlikku luulet veel mõjutaks. Punk on spetsiifiline juhtum, aga kõige laiemas laastus võib öelda, et esteetiline suund tõmbab maha ka kõige uuema ropendamise. Liikvel autorid, kes tahaks värsivormis ropendada, aga eesti kirjandus ei saa seda lubada. Tsensuuri toel valitakse välja teatud luule. Doris Kareva s 1958. Tuli kirjandusse väga kiiresti. Probleemid algasid hiljem, algasid ülikooli ajal kui ta puutus kokku mingil määral underground ringkondadega ja dissidentidega. Kui tahame võrrelda võrreldamatut, siis Kareva vs Kõiv kuidas nad sarnanevad? Teine küsitav paralleel on see, et ega kirjanikud ei kipu avalikult kuulutama, keda värvati KGB agendiks. Kõiv ja Kareva on mõemad esinenud ülestunnistusega kuidas neid püüti KGB agentideks värvata, mõlemal juhul see värbamine ei 26 õnnestunud
välja. Olemasolevat režiimi kritiseerisid suuremal või väiksemal määral. Ka see fenomen õitseb kõige enam just Brežnevi ajal, 60ndate II poolel, 70ndad. Mida edasi, seda tugevamaks muutus teisitimõtlejate intellektuaalne potentsiaal. Kui 60ndate keskpaiku julgeolek naeruvääristas dissidentlust laiemale avalikkusele sel moel, et tegemist on eluheidikutega, kes ühiskonnas hästi toime ei tule jne, 60ndate lõpuks olid dissidentidega liitunud maailmanimed- Aleksander Solženitsõn, Andrei Sahharov. Viimane oli olnud ka tuumaprojekti juures, kuid 60ndate lõpus astub režiimi vastu välja. Nende inimeste naeruvääristamine polnud julgeoleku ja võimude puhul väga lihtne. Lisaks dissidentlik liikumine tugevneb ka organisatoorselt, tekivad selgelt kitsamad grupid- nt seadusliku kaitse liikumine, inimõiguste kaitse initsiatiivgrupp, inimõiguste komitee. Nende organisatsioonide abil dissidentlik liikumine laienes.
annaabi.ee 
