tantsukursust läbivatele üliõpilastele dispuut üsna sobilik. Dispuudi ettevalmistamiseks on vaja läbi lugeda materjalid, et leida nii poolt kui ka vastuargumendid õppejõu väitele: "Tänavatants on üks moderntantsu alaliikidest". 1) Einasto, Heili. 100 aastat moderntantsu. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2000 2) Krekow, Sebastian "HipHop-lexikon: rap, breakdance.....“Berlin: Lexikon Imprint Verlag, 1999 Dispuudi käik: Dispuudis osalevad kaks meeskonda (3-5 liiget mõlemas meeskonnas) ja žürii – ekspertgrupp, kes teatab hiljem võitja. Žürii langetab otsuse kriteeriumide põhjal, mis võivad olla alguses osalejatele teada, aga võivad ka selguda lõpus. On tähtis, et kriteeriumite hulgas oleksid tasakaalus emotsionaalsemad-subjektiivsemad (näiteks „köitvus”) ja ratsionaalsemad- objektiivsemad (näiteks „faktidel põhinemine”). Mõlemale meeskonnale on eelnevalt
rääkida. Viipekeelt ei osanud keegi ja samuti ei mõistetud, et see on tõeline keel (M. Woolley 2000,8). Esimesed andmed kurtuse ja kurtide õpetamise kohta Eestis pärinevad 17. ja 18. sajandist. Need on seotud Tartu Ülikooliga (Academia Gustaviana). Nimelt valmis siin 1645. a. professor Johannes Erici juhendamisel Laurentius Emzeliuse raamat "Disputatio physica de sensibus in genere et de auditu in specie..." (Meeltest üldiselt ja iseäranis kuulmisest...). Selles dispuudis (mõttevahetuses) leidub anatoomilis-füsioloogilisi lühiandmeid just kuulmise kohta, kuid need ei lähe kaugemale Aristotelese õpetusest. Et kurte on Eestis 18. sajandi algul ka õpetatud, sellele viitab järgmine sündmus. 12. märtsil 1709. aastal külastas Pärnus sõjapaos olevat Tartu Ülikooli kõnekunsti ja poeetika professor Heinrich Niederhof. Ta oli Pärnu koolide üleminspektor ja samal ajal ülempastor Püha Nikolai kirikus, kus ta pidas jutlusi ka eesti keeles
Täpsemalt: kehtiv mõte peab olema põhjendatud, mittekehtivat (väära) mõtet pole vaja põhjendada (selleks pole vahendeidki). Põhjenditeks võivad olla: kehtivad otsustused, faktoloogiline materjal, aksioomid, postulaadid, teoreemid, teaduste andmed, seisukohad, kategooriad, seadused lühidalt, kõik tõestuses kasutatavad argumendid. Tõestaja (proponendi) ülesanne on oma veendumuste ja seisukohtade argumenteeritud ja korrektne esitus arutluses, milles sisaldub ka piisavalt austust dispuudis osaleja (oponendi) vastu. Muide, õpetlik on tähele panna parlamendis kõnelejaid, kes võivad kuitahes sügavalt erimeelsuses olla, üksteist sarkastiliselt sarjata, kuid igas nende pöördumises on vajalik annus trafaretset kätteõpitud viisakust ( nad teevad läbi spetsiaalsed suhtlemistreeningud, õppivad etiketti), mis kuulub hea tooni juurde ja aitab püsida korrektsuse piires, vaatamata ühe või teise isiku ambitsioonidele ja poliitilistele eesmärkidele. Etiketist kinnipidamine
sajandit otseselt üle ei elanud, samamoodi Liivimaal keskaegne võim 16. saj üle ei elanud, ükski klooster samuti mitte. Arhiivi vallutamine oluline ka võimu ülevõtmisel, sest arhiiv sisaldas õiguslikke dokumente, mida võidi ära kasutada kas võimu ülevõtja poolt või vallutaja poolt. Pm keskaegsed ürikud ju omal moel lõid õigust, nad olid justnagu kõrgendatud seadusandlikud, aga tegelikkuses hoiti neid pigem salajas ja võeti neid kirstust välja, kui neid dispuudis vaja oli. Sellepärast arhiivide dokum enda kätte saamine oluline. Liivimaa keskajaloo peateema juures mainitud, et privileegid on varastatud, röövitud, kuni selleni, et Riia tähtsamad dokumendid viidi Lübeckisse maapakku. Kui 16. sajandil Liivimaa vallutati, siis tassiti siinsed valitsejaarhiivid laiali. Saksa Ordu Liivimaa haruarhiiv sattus Poola kätte, hiljem seda hoiti Kuramaal, hiljem sattus osa sellest Rootsi ja hävis 17. saj lõpu Stockholmi kuningalossi põlengus
alusele. Reformatsiooni seisukohalt oli oluline ,,Saksamaa kaheks silmaks" tituleeritud Rotterdami Erasmuse (14671536) ning Johann Reuchlini (14551522) piiblikriitika. Pärast põhjalikku tutvumist antiikautorite tööga, avaldas Erasmus 1516 Uue Testamendi kreekakeelse tekstikriitilise väljaande, söandades korrigeerida ka Piibli ametlikku ladinakeelset tõlget (Vulgata). Reuchlin osales Saksamaal ootamatult elavat vastukaja pälvinud dispuudis kaitstes juudiusu pühasid raamatuid ristiusku astunud juudi Pfefferkorni vastu, kes nõudis kõigi heebreakeelsete raamatute hävitamist (peale Piibli). Saksa humanismist võrsus arusaam, et ristiusu allikad ei ole teadusliku kriitika suhtes puutumatud. Sellega oli pind Lutheri tegevuseks ette valmistatud. Martin Luther. Martin Luther (14831546) sündis 10. novembril 1483 Saksimaal Eislebenis. Tema
Riik ei ole siiski äriühing, vaid tulevikku kujundav ja kõikide elanikkonnagruppide huvide kaitseks tegutsev institutsioon. Avalik sektor (ja demokraatlik riik üldse) peab oma asju, erinevalt ettevõttest, ajama avalikult. Otsuste langetamine peab olema läbipaistev. Kuigi kabinetivaikuses on põhi- mõtteliselt võimalik langetada hulga efektiivsemaid otsuseid kui avalikus dispuudis, saab nii toimida vaid ettevõttes, mitte aga avalikus sektoris. Avalikus sektoris tuleb koos töötada erinevate koalitsioonipartnerite poolt ametisse pandud (tihti uskumatult ebakompetentsete) poliitikutega. Kommertspangas oleks mõeldamatu, et EBRD määrab ametisse laenuosakonna juhataja, Swedbank nimetab finantsjuhi, mingi Ameerika fond tahab endale turundusdirektori kohta ja Kaubandus-
annaabi.ee 
