Hg22+ -ioonide tõestusreaktsioonid a) Cl -ioonidega moodustub valge elavhõbe(I)kloriidi sade: Hg22+ + 2Cl Hg2Cl2 Hg2(NO3)2 + 2HCl Hg2Cl2 + 2HNO3 Ammoniaagi vesilahuse toimel see aga muutub mustjashallikaks valge elavhõbeamiidkloriidi ja musta metalse elavhõbeda eraldumise tõttu: Hg2Cl2 + 2NH3 H2O NH2HgCl + Hg + NH4Cl + 2H2O b) I -ioonidega moodustub rohekas elavhõbe(I)jodiidi sade Hg22+ + 2I Hg2I2 Hg2(NO3)2 + KI HgI2 + KNO3 Seismisel elavhõbe(I) soolad disproportsioneeruvad Hg2+ ja metallilise Hg tekkega. Hg22+ Hg + Hg2+ c) CrO42 -ioonidega moodustub punane elavhõbe(I)kromaadi sade Hg22+ + CrO42 Hg2CrO4 Hg2(NO3)2 + K2GrO4 Hg2GrO4 KNO3 P1.2 Esimese rühma katioonide (Pb2+, Ag+, Hg22+) lahuse süstemaatiline analüüs I rühma katioonide sadestamine 1. Tsentrifuugiklaasi võetakse 1-1,5 ml esimese rühma katioonide lahust 2. lisatakse tilkhaaval 2M HCl lahust ja segatakse ettevaatlikult klaaspulgaga. 3
indikaatorpaberit on nõrgalt aluseline, neutraalne. 1.3 Hg22+ -ioonide tõestusreaktsioonid a) Cl -ioonidega Hg22+ + 2Cl Hg2Cl2 Moodustub valge elavhõbe(I)kloriidi sade. Ammoniaagi vesilahuse toimel muutub sade mustjashallikaks valge elavhõbeamiidkloriidi ja musta metalse elavhõbeda eraldumise tõttu. Hg2Cl2 + 2NH3 H2O NH2HgCl + Hg + NH4Cl + 2H2O b) I -ioonidega 2+ + 2I Hg2I2 Moodustub rohekas elavhõbe(I)jodiidi sade Hg 2 Seismisel elavhõbe(I) soolad disproportsioneeruvad Hg 2+ ja metallilise Hg tekkega. Hg2+ Hg + Hg2+ Tekkinud elavhõbe(2+)-ioonid annavad I -ioonidega punase sademe. Seetõttu võib selle tõestuse juures tekkida ka punase värvusega sadet. Antud juhul tekki roheline sade. c) CrO42 -ioonidega Hg22+ + CrO42 Hg2CrO4 Moodustub punane/tumeoran elavhõbe(I)kromaadi sade. 2. Esimese rühma katioonide (Pb2+,Ag+, Hg22+) lahuse süstemaatiline analüüs 2.1 I rühma katioonide sadestamine
Hg22+ -ioonide tõestusreaktsioonid a) Cl -ioonidega moodustub valge elavhõbe(I)kloriidi sade: Hg22+ + 2Cl Hg2Cl2 Hg2(NO3)2 + 2HCl Hg2Cl2 + 2HNO3 Ammoniaagi vesilahuse toimel see aga muutub mustjashallikaks valge elavhõbeamiidkloriidi ja musta metalse elavhõbeda eraldumise tõttu: Hg2Cl2 + 2NH3 H2O NH2HgCl + Hg + NH4Cl + 2H2O b) I -ioonidega moodustub rohekas elavhõbe(I)jodiidi sade Hg22+ + 2I Hg2I2 Hg2(NO3)2 + KI HgI2 + KNO3 Seismisel elavhõbe(I) soolad disproportsioneeruvad Hg2+ ja metallilise Hg tekkega. Hg22+ Hg + Hg2+ c) CrO42 -ioonidega moodustub punane elavhõbe(I)kromaadi sade Hg22+ + CrO42 Hg2CrO4 Hg2(NO3)2 + K2CrO4 Hg2CrO4 KNO3 P1.2 Esimese rühma katioonide (Pb2+, Ag+, Hg22+) lahuse süstemaatiline analüüs I rühma katioonide sadestamine 1. Tsentrifuugiklaasi võetakse 1-1,5 ml esimese rühma katioonide lahust 2. lisatakse tilkhaaval 2M HCl lahust ja segatakse ettevaatlikult klaaspulgaga. 3
a) Cl–-ioonidega moodustub 2M HCl toimel valge elavhõbe(I)kloriidi sade Hg22+ + 2Cl– → Hg2Cl2 ‚ mis ammoniaakhüdraadi vesilahuse toimel muutub mustjashallikaks valge elavhõbeamiidkloriidi ja musta metalse elavhõbeda eraldumise tõttu Hg2Cl2 + 2NH3⋅H2O → NH2HgCl ↓ + Hg ↓ + NH4Cl + 2H2O b) I –-ioonidega (kasutasin KI lahust) moodustub rohekas elavhõbe(I)jodiidi sade Hg22+ + 2I– → Hg2I2 ↓ Seismisel elavhõbe(I) soolad disproportsioneeruvad Hg 2+ ja metallilise Hg tekkega. Hg22+ → Hg + Hg2+ Tekkinud elavhõbe(2+)-ioonid annavad I –-ioonidega punase sademe. Seetõttu võib selle tõestuse juures tekkida ka punase värvusega sadet. Minu reaktsiooni käigus tekkis punane sade, mis tähendas, et moodustus metalliline Hg. c) CrO42–-ioonidega (kasutasin K2CrO4) moodustub punane elavhõbe(I)kromaadi sade Hg22+ + CrO42– → Hg2CrO4 2.Sadestamine
· PbMoO4 jt Pb -molübdaadid : pigmendid, akustil. materjalid · Teised molübdaadid (leelismuldmet., haruld. muldmetallid ): · laser- ja luminofoormaterjalid, senjettelektrikud jm · Keemialaborites - peam NH4+ - ja Na+ - molübdaadid 7. Elavhõbeda halogeneenide omadused · Värvitud või kollased (Hg2F2, Hg2I2) kristallil. ühendid; tuntud nii Hg(II)- kui Hg(I) halogeniidid · Monohalogeniidid Hg2Hal2 (Hal = Cl, Br, I) on vees ja org. lahustites vähelahustuvad, lahustes disproportsioneeruvad : · Hg22+ Hg2+ + Hg · (tasakaal paremale Cl-, Br- jm. kompleksimoodustavate ligandide juuresolekul) · Dihalogeniidid HgHal2 lahustuvad nii vees kui org. lahustites, neile on iseloomulik (erinevalt suurest enamikust teistest sooladest), et nad praktiliselt ei dissotsieeru vesilahustes. Soolade MHal (M = Na, K, Rb) vesilahustes hästilahustuvad kompleksid M2HgHal4 II rida 1. Väärisgaaside elektronkihi omadused
vesilahustes (kuni 6%), tekib Br lahustumisel vees. Br + HO HOBr + HBr HOBr on vähemstabiilne kui vastav klooranaloog. Seevastu on saadud madalatel temperatuuridel ja Na hüpobromitite kristallhüdraate . Hüpobromitid on püsivad leeliskeskonnas; 5 kasutatakse analüütilises keemias. Kuumutamisel ja säilitamisel hüpobroomishape ja hüpobromitid oksüdeeruva ja disproportsioneeruvad: 2HOBr 2HBr + O HOBr + O HBrO 3NaOBr NaBrO + 2NaBr HBrO - broomishape Hape esineb vaid vesilahustes. Ba ja Sr jmt bromitid on eraldatud krisallhüdraatidena. HBrO - broomhape Hape esineb vesilahuses ; seismisel või kuumutamisel laguneb. 4HBrO 2HO + 2Br + 5O HBrO on tugev oksüdeeruja ja tugev hape; saadakse Br oksüdeerimisel Cl -ga vesikeskonnas või Ba- bromaadi reageerimisel väävelhappega:
2Au + 2BrF3 → 2AuF3 + Br2 AuCl3 on tumepunase värvusega hügroskoopne kristalne tahkis, AuBr3 on tumepruun. Kulla monohalogeniidid on värvilised tahkised: AuCl (helekollane), AuBr (kollakaspruun), Aul (sidrunikollane). Neid ühendeid saadakse vastavate kuldtrihalogeniidide kuumutamisel temperatuuril 150 kraadi. AuHal3 → AuHal + Hal2 AuL saadakse lihtainete ühinemisreaktsioonil: 2Au + I2 → 2Aul 9 Monohalogeniidid disproportsioneeruvad soojendamisel 3Au(I) → 2Au(0) + Au(III) 3AuCl → 2Au + AuCl3 Kuldpentafluoriid on tumepunase värvusega diamagnetiline, polümeerse struktuuriga tahkis, mis tekib dihapnikheksafluoroauraadi kuumutamisel. Viimast saadakse vastavatest lihtainetest (Au, F2, O2) rõhul 8 at ja temperatuuril 370 kraadi: Au + 3F2 + O2 → O2 AuF6 Dihapnikheksafluoroauraat, milles O2 on katioonina. 2O2AuF6 → 2AuF5 + F2 + 2O2 AuF5 reageerimisel ksenoondifluoriidiga tekib AuF3: AuF5 + XeF2 → AuF3 + XeF4
Остальные металогалогены хорошо растворяются в воде. Примеры использования: NaCl - keemiatööstuse lähteaine, maitseaine, konservant KCl - väetis CaCl2 - jahutussegudes, vettsiduva ainena AgCl, AgBr, AgI - valgustundlike materjalide komponent KBr, KI - meditsiinis NaF - antiseptik (puidu konserveerimine). Степень окисления: +1 Hüpokloritid ja nende analoogid disproportsioneeruvad kergesti: 3KCl+IO −→ 2KCl + KClO3 Гипохлориты можно получить, разбавляя хлор в холодном щелочном растворе 2KOH + Cl2 → KCl + KClO + H2O Степень окисления: +5 3 Хлораты можно получить разбавлением хлора в теплых щелочных растворах 6NaOH + 3Cl2 −→ 5NaCl + NaClO3 + 3H2O
Mangaan(VII)hape ehk permangaanhape HMnO4. Manganaadid on erinevate mangaanhapete soolad. Esinevad kolme tüüpi manganaadid: 1) Sinine või sinakasroheline manganaat(V)ioon MnO43-, 2) Roheline või mustjas manganaat(VI)ioon MnO42-. 3) Tumevioletne manganaat(VII)ioon ehk permanganaatioon MnO4-. Manganaadid(V) on tuntud Li, Na, K ja Ba puhul, saadakse MnO2 sulatamisel nitritite ja leelistega: MnO2 + NaNO2 + 2NaOH Na3MnO4 + NO + H2O Vesilahustes manganaadid(V) disproportsioneeruvad. Tekib manganaat(VI) ja MnO2) Manganaat(VI) esineb leelismetallide ja Ba sooladena, saadakse Mn(II)soolade või MnO2 sulatamisel ksüeeriva leelisseguga: 2MnO2 + 4KOH + O2 2K2MnO4 + 2H2O Kuumutamisel manganaadid(VI) lagunevad, aluselises keskkonnas on nad püsivad, vees ja happelises keskkonnas lagunevad. Manganaat(VII) ioon esineb leelis- ja leelismuldmetallide, ammooniumi-, Ag- ja Al-sooladena.
2HClO(aq) 2H+ (aq) + 2Cl- (aq) + O2(g) · Eralduv hapnik on oksüdeerija. · Järgneval reaktsioonil ClO- (aq) + Cl- (aq) + H2O(l) Cl2(g) + 2OH- (aq) põhineb ka kloori kasutamine veepuhastites. · HClO ja hüpokloritite lagunemise kiirus vesilahuses sõltub pH-st, temperatuurist (kuumutamisel tekivad kloraadid), kontsentratsioonist, valgustatusest (valguse toimel eraldub O2) ja lisanditest. · Kloorishape HClO2 ja broomishape HBrO2 on ebastabiilsed ja disproportsioneeruvad. · Mõnevõrra stabiilsemad on nende soolad kloritid ja bromitid. · Kloraatioon ClO3 - tekib kloori reaktsioonil kuuma kontsentreeritud leelise lahusega: 3Cl2(g) + 6OH- (aq) ClO3 -(aq) + 5Cl-(aq) + 3H2O(l) · Kloraadid on laialt kasutatavad oksüdeerijad. Kaaliumkloraati kasutatakse ilutulestikus ja tuletikkude (nn tikuväävel koosneb kaaliumkloraadist, antimonsulfiidist, väävlist ja klaasipurust) valmistamisel.
See on nõrk hape, tuntud vaid vesilahustes ja gaasina. Selle soolad on ebapüsivad ühendid, mis esinevad enamasti vesilahustes või kristallhüdraatidena. Cl2(g) + 2NaOH(aq) NaClO(aq) + NaCl(aq) + H2O(l). HOCl ioonsete hüpokloritite kiirus ning suund vesilahuses sõltub pH-st, temp-ist, valgustatusest, kontsentratsioonist ja lisanditest. Hüpokloritid oksüdeerivad orgaanilisi aineid, kuna nad lagunevad aeglaselt. Kloorishape HClO2 ja broomishape HBrO2 on ebastabiilsed ja disproportsioneeruvad. Mõnevõrra stabiilsemad on nende soolad kloritid ja bromitid. Kloraadid lagunevad kuumutamisel. Reaktsiooni tulemus sõltub katalüsaatori juuresolekust. Perkloraate saadakse tavaliselt kloraatide vesilahustest elektrokeemilisel oksüdeerimisel: ClO3-(aq) + H2O(l) ClO4-(aq) + 2H+(aq) + 2e-. Perkloorhapet HClO4 saadakse kontsentreeritud soolhappe toimel perkloraatidesse. Perkloorhape on värvusetu vedelik, mis on väga tugev oksüdeerija ja hape.
annaabi.ee 
