Attributsiooniteooria - Kui inimesed teevad, mida me ootame ei ütle see meile nende kohta midagi. Kui teevad midagi meie jaoks ootamatut, siis peaksime enda jaoks seletama miks ja kuidas. - Ka varasem teadmine läheb arvesse. Kulik näitas, et hinnates eise käitumist, mis ei lähe kokku meie ootustega, püüame teha situastioonilisi omistusi. - Põhjuslikud omistused tulenevad ka inimese elukäigust ja kultuurist. !! Attributsiooniviga- tendents teha dispositsioonilisi omistusi ja ignoreerida situatsioonilist infot. Enda kohta tehti rohkem dispositisioonilisi omistusi ja teise kohta rohkem situatsioonilisi omistusi. Enda kohta tehakse situatsioonilisi omistusi(minu eriala aitab hea töö leida). Ja sõprade kohtsa dispositisoonilisi- ta on tugev matas. Seligman-õpitud abitus, apaatsus olukorras Vt üle lk 384 eelviimase lõigu viimane lause Sotsiaalsed esitlused Fundmentaalne attrib.viga ehk eneseesitluse hälve
17) Vestluse mittesõnalised mõjutegurid. * Silmside * Zest * Grimass * Pilgu suund * Kehakeel * Lähedus-kaugus * Hääletoon 18) Omistusvead Omistusvead on eriti märgatavad siis, kui isiklikku käitumist võrreldakse teiste omaga. Enese käitumise suhtes kipume me tegema situatsioonilisi omistusi me vaatleme olukorda, kus me asume, ning seda, kuidas see meie toiminguid piirab. Teiste inimeste käitumist vaadates teeme me dispositsioonilisi omistusi, isegi kui püüame seletada samu asju! 19) Sotsiaalpsühholoogia 3 peamist alusteooriat. 1) Sotsiaalsete esituste teooria teooria, mis käsitleb seda, kuidas ühised uskumused arenevad ja kuidas neid sotsiaalsetesse gruppidesse ning ühiskonda tervikuna edasi kantakse; ühistel uskumustel on oluline tegelikkuse seletamise ja ühiskondlike ettevõtmiste õigustamise funktsioon.
mitte asjaolude pidamine. - Hedonistlik vastavus - asjaolu, mille puhul inimesed teevad tõenäolisemalt disposioonilisi omistui millegi põhjuste kohta, kui sel miskil on neile meeldivad või ebameeldivad tagajärjed. Neutraalsete tagajärjedega toiminguid ollakse rohkem valmis hindama juhtunud olevat olude sunnil (situatsiooni omistusi tehes). - Personalism - inimeste kalduvus teha tõenäolisemalt dispositsioonilisi omistusi millegi põhjuste kohta, mis neid isiklikult puudutab. Tegusid, mis neid isiklikusi ei puuduta, hinnatakse tõenäolisemalt oludest tingituiks (situatsioonilisteks). - Fundamentaalne omistusviga - viga, mis tuleneb erinevate normide rakendamisest teiste inimeste ja oma tegude põhjendamisel. Konkreetsemalt kalduvad inimesed hindama oma toiminguid situatsioonilistest nõudmistest ja teiste inimeste tegusid dispositsioonilistest põhjustest tingituks.
aspekt.” Armsus. Dennett: fundamentaalse kategooria saab vaid siis füüsikale lisada, kui selleks leidub sõltumatu alus – sõltumatud tõendid vastava nähtuse olemasolu kohta. Armsus: seda, et mõned asjad on armsad, me lihtsalt näeme seda. Kuna seda on väga raske seletada, tuleb eeldada, et armsus on üks füüsika fundamentaalsetest kategooriatest. Panpsühhism. F-tüüpi monism kui materialism: eeldusel, et füüsikaline ei hõlma mitte ainult dispositsioonilisi ja strukturaalseid omadusi, vaid ka seesmisi omadusi. F-tüüpi monism kui dualism: säilitab struktuursete omaduste ja seesmiste protofenomeniliste omaduste dualismi. F-tüüpi monism kui neutraalne monism: eeldusel, et protofenomenilised omadused on neutraalsed omadused, mis on aluseks nii füüsikalisele kui fenomenilisele. Kuivõrd fenomenilised omadused on maailma fundamentaalsed omadused, võib seda nimetada ka pan(proto)psühhismiks. Mary ja zombid
Neid on väga palju. - situatsioonilised: väljaspool isikut keskkonnas, nad võivad olla käegakatsutavad, mittekatsutavad või isegi lühiajalised mõjutused. Situatsioonilised muutujad on kõik, mis on väljaspool inimest (nt füüsilised keskkonna omadused, reeglid, mittekatsutavad nt rollid, kultuurinormid, ootused, temperatuur, tähtajad). - personaalsed muutujad: inimese kehalisi muutujaid (rass, sugu, kasv, kaal), dispositsioonilisi (nt häbelikkus, silmapaistvus), nende afektiivseid seisundeid (millised emotsioonid on) ja seda, kas nad on tajutud või keda tajutakse teiste poolt (nt naeratamise katse ruumis, ühele ütled et on kaamera, teisele ütled, et mitte, kes naeratab rohkem). Põhjuslikkuse tuvastamine Iga jälgitava sündmuse eel peab olema mingi põhjus. See peab olema nii tõestatud, et mingid muud põhjused ei tule arvesse. Need on kontrollitud ekspermendi komponendid.
annaabi.ee 
