kohaldada.17 Kaalutlus- ehk diskretsiooninormid jagunevad otsustusdiskretsiooniks ja valikudiskretsiooniks. Otsustusdiskretsiooni puhul on ametnikul või ametiasutusel õigus otsustada õigusliku tagajärje rakendamise üle. Valikudiskretsiooni puhul nähakse vastavas normis ette kaks või enam võrdväärset õiguslikku tagajärge. Ametnikul või ametiasutusel on õigus oma otsustuse alusel valida üks normis sätestatud dispositsioonidest, mis sobiks kõige paremini tegelikkusega, ning see ka ellu viia. 18 Tubakaseaduses kuulub otsustusdiskretsiooni hulka näiteks: § 19. Tubakatoote võõrandamine täite- või pankrotimenetluses (1) Kohtutäitur või pankrotihaldur võib arestitud või pankrotivara hulka kuuluva nõuetekohase tubakatoote võõrandada vastavalt täite- või pankrotimenetluses isikule, kellel on tubakatoote hulgi- või jaemüügi õigus. § 25. Spondeerimispiirang ja sponsorteated
Mida suurem on Gini koefitsient, seda ebavõrdsem on tulude jaotus 5?-2? Pierre Bourdieu (1930 2002) jaotab kihtidesse erineva kapitali liikide abil. Bourdieu analüüsides on ühiskonnas erinevad suhteliselt autonoomsed tegevusväljad (habitused millised eelistused? Pole teadlikud, aga ka mitte automaatsed, nende vahel ongi habitus. Inimestel erinevad eeldused, mis suunavad neid otsuseid tegema habitus kannab neid eeldusi. Koosneb dispositsioonidest soodumus, eeldus, kalduvus), mis samas on klassivõitluse tegevusväljad. Võitluses oluline omada vajalikku kapitali. ,,Klass ja staatus ei ole erinevad või omavahel vastandlikud. On vaja vaadata omavahelisi suhestumisi." Klassi väljendus ühiskonnas on sümboolne erinevused ühiskonnas. Saame mõõta ja vaadelda ainult sotsiaalseid praktikaid. Pühendab palju tähelepanu praktikale väljendus, teguviis. ,,La Distinction" 1979. Kihtide aluseks on ametid teooria alus
olemasolu eri käitumisvõimaluste ilmnemisel * teatud barjääri või takistuse kujunemine sujuva tegevuse teele kui motivatsioonilisi pingeid tekitav nähtus. Kolm konfliktitüüpi lk 76. Motivatsioon on alati individualiseeritud väliskeskkkonna ja psühholoogilise-bioloogiliste sisetingimuste ühitamise mehhanism. Väliselt sarnast käitumist võivad toita eri motiivid. Kõik teadlikud käitumisviisid ja vormid on määratud dispositsioonidest (kalduvusest) tegelikkuse objektidesse ja nähtustesse. Suhtumised väljenduvad motivaatsiooniseisundites: * hoiakud, seadumused * soovid * kavatsused * huvid * veendumused * püüdlused * kiindumused * kired. Sigmund Freud- Motivatsioon tuleneb alateadvusse surutud (id) instinktiivsest Libiido energiast? HOIAKUD ja SEADUMUSED- Hoiak on püsiv, stereotüüpne valmisolek või eelsoodumus reageerida teatud kindlal viisil. Emotsionaalne
kodanikukohustuse täitmise humanistlik vajadus, kolmas tajub olukorras omakasu lõikamise võimalust. Motivatsioon on alati individualiseeritud väliskk ja psüholoogilis- bioloogiliste sisetingimuste ühitamise mehhanism. Väliselt äravahetamiseni sarnast käitumist võivad toita erinevad motiivid ja vastupidi väliselt diametraalselt vastakat toimimist võib põhjustada samatüübiline motiiv. Kõik inimese teadlikud käitumisvormid ja viisid on määratud tema dispositsioonidest (kalduvustest ja suhtumisest) tegelikkuse objektidesse ja nähtustesse. Suhtumises väljenduvad motivatsiooniseisundites: hoiakud, seadumused, soovid, kavatsused, huvid, veendumused ja tõekspidamised, püüdlused, kiindumused, kired. HOIAKUD JA SÄTTUMUSED Kõigi elementaarsemate toimingute kui ka kõige keerulisemate käitumisvariantide puhul toimivad selle programmina hoiakud ja seadumused. Nähtuse avastas Ludwig Lange.
struktuurid baseeruvad mingitel fundamentaalsetel eeldustel inimese kohta. Näiteks kui uskuda, et inimliik on oma olemuselt vägivaldne ja agressiivne, peab sotsiaalse kontrolli tagamiseks kasutama erinevamaid meetodeid kui uskudes, et normaalne inimloomus on sõbralik ja heatahtlik ega ole agressiivne liigikaaslaste suhtes. Või kui näiteks olla veendunud, et inimkäitumine on tingitud, kontrollitud eeskätt välistest tingimustest või sisemistest dispositsioonidest, siis tulenevad sellest paratamatult erinevad praktilised soovitused võrrelduna ettekujutustena, et inimene ise määrab oma käitumist (vaba tahe). Väga suur osa psühholoogidest ja psühhiaatritest, kes on uurinud kriminaalset käitumist, on olnud positsioonil, mille järgi inimesed on põhimõtteliselt loomad ning nende käitumist kontrollivad bioloogilised tungid, instinktid ja vajadused. Nõnda on terved koolkonnad (nt etoloogia)
annaabi.ee 
