3. Milline on riiklik sund, mida rakendatakse normi rikkumisel. Vastavalt sellele õigusnormi loogilisele struktuurile eristatakse kolme elementi: hüpotees, dispositsioon ja sanktsioon. Täpsemalt: · Hüpotees näitab elulisi asjaolusid, millele õiguslooja on andnud õigusliku tähenduse · Dispositsioon näitab vajaliku käitumise ja sisaldab subjektide õigused ja kohustused · Sanktsioon näitab riiklikku mõjutusvahendit, mida riik rakendab dispositisooni nõuete rikkumise eest hüpoteesi tingimustes. Õigusnormi hüpoteesi liigitatakse: · Määratletud hüpotees, näitab täpselt normi kehtivuse piirid · Suhteliselt määratud hüpotees, näitab samuti normikehtivuse tingimused, kuid nende olemasolu või puudumine tuvastatakse igal konkreetsel juhul eraldi · Määratlemata hüpotees, ei määra normi rakendamise tingimusi, normi rakendatakse vajaduse korral või isikliku äranägemise kohaselt
Liigid on: 1) tavanormid; 2) moraalinormid; 3) korporatiivsed normid; 4) õigusnormid. 21. Õigusnormi tunnused. Liigitunnused ja spetsiifilised tunnused. 22. Õigusnormi struktuur: hüpotees, dispositsioon, sanktsioon. Hüpotees näitab elulisi asjaolusid, millele õiguslooja on andnud õigusliku tähenduse. Dispositsioon näitab vajaliku käitumise ja sisaldab subjektide õigused ja kohustused ja sanktsioon näitab riiklikku mõjutusvahendit, mida riik rakendab dispositisooni nõuete rikkumise eest hüpoteesi tingimustes. 23. Õigusnormide liigid, õigusnormide kehtivus. nõudeõigus, privileeg, pädevus, immuniteet; kohustus, õigusetus, allumiskohustus, pädevusetus. Kehtivus on aja ja subjekti kohta. 24. Õigussuhte olemus ja mõiste. Ühiskondlikud suhted on suhted isikute vahel, mis kujunevad nende ühise praktilise ja vaimse tegevuse protsessis. Õigussuhted on üks ühiskondlike suhete alaliik. Tekivad koos Riigi ja õigusega. Õigussuhte
sisaldub alati õigustloovas aktis täitmiseks kohustuslik üldiselt e. impersonaalselt võib olla väljendatud konkreetse käsuna, keeluna jne. 5. Õigusnormi loogiline struktuur Eristatakse kolme elementi: hüpotees, dispositsioon ja sanktsioon. Täpsemalt: Hüpotees näitab vajaliku käitumise ja sisaldab subjektide õigused ja kohustused Dispositsioon näitab vajaliku käitumise ja sisaldab subjektide õigused ja kohustused Sanktsioon näitab riiklikku mõjutusvahendit, mida riik rakendab dispositisooni nõuete rikkumise eest hüpoteesi tingimustes 6. Üldakti ja üksikakti erinevus Üldakt õigustloov akt = normatiivakt. Sellega reguleeritakse abstraktset hulka juhtumeid Üksikakt õigustrakendav akt. Sellega reguleeritakse üksikjuhte. Ta ei sisalda õigusnorme 7. Mis on seadus ja määrus Seadus on seaduse vormis kas Riigikogu poolt või rahvahääletusel vastu võetud õigusakt, millel on kõrgeim õigusjõud. Määrus on seadusele alluv üldakt. Tunnused:
3. Milline on riiklik sund, mida rakendatakse normi rikkumisel. Vastavalt sellele õigusnormi loogilisele struktuurile eristatakse kolme elementi: hüpotees, dispositsioon ja sanktsioon. Täpsemalt: Hüpotees näitab elulisi asjaolusid, millele õiguslooja on andnud õigusliku tähenduse Dispositsioon näitab vajaliku käitumise ja sisaldab subjektide õigused ja kohustused Sanktsioon näitab riiklikku mõjutusvahendit, mida riik rakendab dispositisooni nõuete rikkumise eest hüpoteesi tingimustes. Dispositsiooni liigid: 1) lihtne; 2) viiteline; 3) blanketne 5. Korduvus ja jätkuvus Korduv süütegu Korduvad süüteod jaotatakse faktilisteks ja juriidilidteks. Korduvat süütegu nimetatakse ka retsidiivseks.Korduv süütegu esineb siis kui üks süüteo koosseis on realiseeritud vähemalt kahel eraldi korral.KarS kasutab korduvust ühe levinuma kvalifikatsiooni tunnusena
3) Milline on riiklik sund, mida rakendatakse normi rikkumisel. Vastavalt sellele õigusnormi loogilisele struktuurile eristatakse kolme elementi: hüpotees, dispositsioon ja sanktsioon. Täpsemalt: · Hüpotees näitab vajaliku käitumise ja sisaldab subjektide õigused ja kohustused · Dispositsioon näitab vajaliku käitumise ja sisaldab subjektide õigused ja kohustused · Sanktsioon näitab riiklikku mõjutusvahendit, mida riik rakendab dispositisooni nõuete rikkumise eest hüpoteesi tingimustes. Õigusnormi hüpoteesi liigitatakse: · Määratletud hüpotees, näitab täpselt normi kehtivuse piirid · Suhteliselt määratud hüpotees, näitab samuti normikehtivuse tingimused, kuid nende olemasolu või puudumine tuvastatakse igal konkreetsel juhul eraldi · Määratlemata hüpotees, ei määra normi rakendamise tingimusi, normi rakendatakse vajaduse korral või isikliku äranägemise kohaselt
annaabi.ee 
