Hape osake, mis loovutab prootoni Alus osake, mis liidab prootoni Indikaatorid nõrgad orgaanilised happed või alused, mille molekulid ja ioonid on erineva värvusega Ehituses on fenolftaleiini lahus indikaatoriks betoonide karboniseerumise määramisel. Tugevad ja nõrgad happed ning alused Hapete ja aluste tugevuse mõõdupuuks on nende molekulide disotsieerumise määr või aste. Tugevate aluste või hapete molekulid on disotsieerunud 90-95% ulatuses, nõrkadel mõni protsent. Tugevad happed: soolhape, lämmastikhape ja väävelhape. Nõrgad boorhape, äädikhape. Tugevad alused naatriumhüdroksiid, kaaliumhüdroksiid. Nõrk ammoniaagi vesilahus. Hüdrolüüs lahutunud aine ja lahusti vaheline reaktsioon, mille juures tekivad vähedisotsieeruvad või rasklahustuvad ühendid Anorgaanilises keemias vaatleme soolade hüdrolüüsi, mille puhul lahustunud soola ioonid
Hape osake, mis loovutab prootoni Alus osake, mis liidab prootoni Indikaatorid nõrgad orgaanilised happed või alused, mille molekulid ja ioonid on erineva värvusega Ehituses on fenolftaleiini lahus indikaatoriks betoonide karboniseerumise määramisel. Tugevad ja nõrgad happed ning alused Hapete ja aluste tugevuse mõõdupuuks on nende molekulide disotsieerumise määr või aste. Tugevate aluste või hapete molekulid on disotsieerunud 90-95% ulatuses, nõrkadel mõni protsent. Tugevad happed: soolhape, lämmastikhape ja väävelhape. Nõrgad boorhape, äädikhape. Tugevad alused naatriumhüdroksiid, kaaliumhüdroksiid. Nõrk ammoniaagi vesilahus. Hüdrolüüs lahutunud aine ja lahusti vaheline reaktsioon, mille juures tekivad vähedisotsieeruvad või rasklahustuvad ühendid Anorgaanilises keemias vaatleme soolade hüdrolüüsi, mille puhul lahustunud soola ioonid
= o = X2 , (8) po p kus p o on puhta lahusti aururõhk, p - lahuse aururõhk ja X 2 - lahustunud aine moolimurd. n2 X2 = , n1 + n 2 milles n 1 on lahusti moolide arv, n 2 - lahustunud aine moolide arv. Elektrolüütide lahustes on osakeste arv elektrolüütilise dissotsiatsiooni tõttu suurem. Dissotsiatsionimäär näitab, missugune osa lahustunud molekulidest on disotsieerunud. Dissotsiatsioonist tingitud osakeste arvu kasvu arvestab van't Hoffi koefitsient e isotoonilisustegur i. i ja vahel kehtib seos i = 1 + ( - 1) , (9) kus on elektrolüüdi valemile vastav ioonide arv. Mitteelektrolüütide lahustes i = 1, elektrolüütide lahustes i > 1 ja täieliku dissotsiatsiooni korral, kui = 1, i = . 13 Elektrolüütide lahustes on aururõhu suhteline langus arvutatav järgmise seose
reageerimisel tugevama happega, nt FeS + H2SO4 = FeSO4 + H2S. Aluste moodustumine: aluseid võib saada oksiidide lahusest veega, nt Na 2O + H2O = 2NaOH. Raskesti lahustuvate aluste saamiseks käsitsetakse soola lahuseid leelistega, nt CuSO 4 + 2NaOH = Cu(OH)2 + Na2SO4 . Hapete ja aluste tugevuse mõõdupuuks on nende molekulide disotsieerumise määr või aste. Tugevate aluste või hapete molekulid on disotsieerunud 90-95% ulatuses, nõrkadel mõni %. Tugevad happed: soolhape, lämmastikhape ja väävelhape; nõrgad happed: boorhape, äädikhape. Tugevad alused: naatriumhüdroksiid, kaaliumhüdroksiid; nõrgad alused: ammoniaagi vesilahus. Hapete reaktsioonivõime oleneb happe prootonite loovutamise võimsest ehk aktiivsusest pingerida. Kui a) pH = 2,7 , siis [H+] = 2,0 10-3 mol/; b) pH = 8,8, siis [H +] = 1,58 10-10 mol/l; c) kui pH = 12,8, siis [H+} = 1,58 10-13 mol/l. 20
ainete vesilahused ja neid saadakse vesiniku reageerimisel veega H2 + Cl2 = 2HCl või vastavate soolade reageerimisel tugevama happega FeS+H2SO4=FeSO4+H2S. Aluste moodustumine: aluseid võib saada oksiidide lahustamisel veega Na2O+H2O=2NaOH. Raskesti lahustuvate aluste saamiseks käsitsetakse soola lahuseid leelistega CuSO4+2NaOH = Cu(OH)2+Na2SO4. Hapete ja aluste tugevuse mõõdupuuks on nende molekulide disotsieerumise määr või aste. Tugevate aluste või hapete molekulid on disotsieerunud 90-95% ulatuses, nõrkadel mõni protsent. *Tugevad happed: soolhape, lämmastikhape ja väävelhape. Nõrgad: boorhape, äädikhape. *Tugevad alused: naatriumhüdroksiid, kaaliumhüdroksiid. Nõrk: ammoniaagi vesilahus. Hapete reaktsioonivõime oleneb happe prootonite loovutamise võimest ehk aktiivsusest pingerida. Kui a)pH=2,7, siis [H+]=102,7=501mol/l b)kui pH=8,8, siis [H+]=6,3*108,8mol/l c)kui pH=12,8, siis [H+]=6,3*1012,8mol/l 19. Millist ainet ja materjali nimetatakse tahkeks
või vastavate soolade reageerimisel tugevama happega (N: FeS + H2SO4 FeSO4 + H2S). Aluseid võib saada oksiidide lahustest veega (N: Na2O + H2O 2NaOH). Raskesti lahustuvate aluste saamiseks käsitsetakse soola lahuseid leelistega (N: CuSO4 + 2NaOH Cu(OH)2 + Na2SO4). Hapete ja aluste tugevuse määrab happe ja aluse molekulide dissotsiatsiooni määr. Hapete ja aluste tugevusest sõltub üldiselt ka hapete ja aluste reaktsioonivõime. Tugevate aluste või hapete molekulid on disotsieerunud 90-95% ulatuses, nõrkadel mõni protsent. Tugevad happed: soolhape, lämmastikhape ja väävelhape. Nõrgad happed etaanhape, süsihape H2CO3 (3,8), oblikhape Tugevad alused - LiOH, NaOH, KOH Nõrgad alused Zn(OH)2, Mg(OH)2, Fe(OH)3 Hapete reaktsioonivõime oleneb happe prootonite loovutamise võimest ehk aktiivsusest pingerida. Prootonite konsentratsioon: pH = -log[H+] => [H+] = 10-pH a) pH = 2,7 => [H+] =
annaabi.ee 
