,,seisukohast" Ajakirjandus kui STRUKTUREERITUD TEGEVUS uudiste kajastamine on plaanipärane ja ette kavandatud tegevus. 9. Seletage lahti mõiste `diskursus' (loengumaterjal, Fairclough) Norman Fairchlough: diskursusanalüüs näitab teatud tüüpi diskursusele iseloomulikke jooni ja struktuure ning ümberstruktureerivaid tendentse diskursiivseis kordades. Diskursiivse korra mõiste tähistab Fairclough' i kohaselt struktureeritud diskursiivsete praktikate terviklikkust institutsioonis või ühiskonnas ning nende praktikate vahelisi seoseid. Fairclough' i, kes seostab lingvistilist analüüsi sotsiaalse analüüsiga, peetakse sotsiokultuuriliste muutuste ja diskursiivsete muutuste suhte analüüsi suuna peaesindajaks (Volt, 1997) Norman Fairclough (1995) keskendub oma diskursusekäsitluses diskursuse mõiste kahele põhitähendusele:
Huvitav oleks mõelda siin kohal kommunikatsiooniaktis kõrvalseisja rollile (näiteks mingit akti dokumenteeriv isik), et kuivõrd tema, kui isik kommunikatsioonis osaleb; see diskursus kindlasti, mis teda algselt üldse kõrvalseisja rolli pani ja teised kommunikatsioonis osalejad juhtrolli. 10. Diskursuse rakendamise tingimused: diskursiivsed kogukonnad. Püüdke leida näiteid, kuidas analüüsimaterjalides võiks diskursiivsete kogukondade mõiste olla uurimisvahendina rakendatav. Diskursiivne kogukond on miski, mis justkui omab infot vaid privilegeerituile, kasutades seega nii enda, omatava info kui ka selle diskursuse reklaamimiseks, ihaldamiseks oma suletud staatust ära. Nii võib üheks väga võimsaks diskursiivseks kogukonnas pidada kuulumist erinevatesse internetiportaalidesse (nagu facebook.com või twitter.com), milledes levitatakse nii indiviididega
Wetherell, Derek Edwards), sh o Kriitiline diskursiivpsühholoogia (Nigel Edley, Margaret Wetherell) Kriitiline diskursusanalüüs (CDA), sh o Prantsuse diskursusanalüüs (Michel Pecheux) o Kriitiline lingvistika (Michael A. K. Halliday) o Sotsiaalsemiootika, sh kujutiste lugemine (Robert Hodge, Günther Kress, Theo van Leeuwen) o Sotsiokultuuriliste muutuste ja diskursiivsete muutuste suhte analüüs (Norman Fairclough) o Sotsiokognitiivne meetod (Teun A. van Dijk) o Lugemisanalüüs (Utz Maas) o Duisburgi koolkond (Siegfried Jäger) o Diskursiajalooline meetod ehk Viini koolkond (Ruth Wodak) Diskursusanalüüsi üldpõhimõtted ja läbiviimine Diskursusanalüüsi tegemiseks ei ole n-ö valmisretsepte enamasti tuleb uurijal välja arendada
keskkonnas, kasutab paljusid erinevaid andmekogumisviise pika ajaperioodi jooksul. Sageli intervjuud ja vaatlused. Juhtumiuuring (case study) uurib konkreetset juhtumit (võib olla organisatsioon, sündmus, grupp, protsess vms) kasutades kõiki võimalikke juhtumisse puutuvaid andmeliike. Eesmärgiks on mõista juhtumit tema kontekstis, terviklikult. Diskursusanalüüsi eesmärgiks on esile tuua, kuidas konstrueeritakse diskursiivsete ehk keelekasutuse praktikate kaudu erinevate sotsiaalsete gruppide positsiooni ning identiteeti ja võimusuhteid ühiskonnas. Tegevusuurimus (action research) on uurimustegevus, mille eesmärgiks ei ole pelgalt uute faktide avastamine või teooriate loomine, vaid konkreetsete probleemide lahendamine uurimisprotsessi kaudu. Narratiivne lähenemine uurib ,,lugusid", sealhulgas elulooline lähenemine: näiteks mingi
seesmistel omadustel ja protsesside eripäradel, milles need objektid osalevad. Konstruktusmid: 1) Konstruktivistlik paradigma kujutab endast äärmuslikku vormi konstruktsionismist. Põhiseisukoht: tõekspeetav sõltub meie vaatenurgast. Teadmised ja tõde on konstrueeritud, mitte meelte kaudu avastatud. Konstruktivistid väidavad, et reaalsus ja erinevad objektid kujutavad endast keerukate diskursiivsete praktikate tagajärge. 2) Sotsiaalkonstruktsionistid: reaalsus on meeltest sõltumatu, kuid teadmised sellest reaalsusest saavad baseeruda ainult sotsiaalsetel konstruktsioonidel, mis on loodud näiteks diskursustes. Saarniit Eesti noorte väärtusteadvusest XX sajandi lõpukümnenditel Saarniit (1998, 2000): 1960. ja 1970. aastate noori iseloomustas nii nende haridus- kui tööväärtuste hierarhia suhteline püsivus. Tollaste erinevuste ulatus pole kaugeltki võrreldav
Selle kahe äärmuse vahel asuvadki korrastavad olemiseviisid ehk episteemid, mis toovad välja esemete vahelise korra ja näitavad kuidas neid esemeid tuleb vaadata. Episteemid loovad erinevate samasuste välja, millelt olevat tervikuna vaadatakse. Oluline on siinjuures, et see pole otseselt mingi ratsionaalsuse tüüp, vaid eelkõige nende seoste kogum, mis on võimalik iga antud epohhi puhul teaduste vahel välja tuua ja neid teadusi analüüsitakse diskursiivsete (anonüümsete ajalooliste reeglite kogum, mis on alati määratletud antud epohhi sotsiaalsete ja lingvistiliste reeglite poolt ning viimased tingivad kindlad epohhile omased informatsiooni kandmise funktsioonid) seaduspärasuste poolt. Vahe episteemide ja diskursuste vahel seisneb viimaste suuremast mõjutatavuses. Foucault toob raamatus ära kolm ajaloos eksisteerinud episteemi, mis määrasid nende epohhide mõtlemise eripära ning asjade ja neid tähistavate sõnade vahekorra: 1
annaabi.ee 
