ilma konkreetsete inimestega sidumata). Analüüs ja süntees on omavahel tihedasti seotud ja on samas ka kõige olulisemad mõtlemisoperatsioonid. Mõtlemise tulemused on otsustused ja järeldused. Otsustus on millegi jaatamine või eitamine Järeldus on olemasolevatest teadmistest saadud uus teadmine. Inimesed ei mõtle kõik ühtemoodi, mõtlejaid saab jagada eri liikidesse. Jagamine võib toimuda mitmeti. Liigitades mõtlemist protsessi kulgemise järgi, saab eristada diskursiivset ehk arutlevat mõtlemist ning piltlikku mõtlemist. Mõtlemisena käsitatakse kogu seda vaimset aktiivsust, mis seostub info töötlemise ja mõistmisega ning suhtluses kasutamisega. Mõtlemise kui protsessi käsitlemisel lähtutakse mõtlemisest kui probleemide lahendamisest. Kui lahenduse otsimisel meenutatakse ja kasutatakse oma eelnevaid kogemusi, siis on tegemist taastava e reproduktiivse mõtlemisega. Kui üritatakse leida uusi teid, siis loova e produktiivse mõtlemisega
tahet midagi õppida." Väljendit ,,see subjekt" kasutatakse viitamiseks Jüri Mõisale, kellest on artiklis enne juttu olnud; ühtlasi kannab see keelend halvustavat väljenduslikku väärtust.) C. Teksti struktuurid 9. Milliseid interaktsiooni konventsioone ehk suhtlustavasid kasutatakse? Kuidas toimub kõnevoorude vahetus? Kas mõni osaleja kontrollib teiste sõnasaamisjärjekorda ja diskursiivset panust (segab vahele, nõuab selgust, kontrollib teemat, formuleerib järelduse või hinnangu)? Kas osalejate õigused ja kohustused on sümmeetrilised või asümmeetrilised? Vestluse asümmeetriaga taastoodetakse sotsiaalseid hierarhiaid, rolli- ja staatuseerinevusi (nt politseiniku- tunnistaja või õpilase-koolidirektori vestluses). 10. Missugused on teksti suuremad struktuurid? Missuguses järjekorras käsitletakse alateemasid, põhjusi, tagajärgi jne
Kindlasti on lähenemisi, millele üks või teine on ainuõige. Palju aga ka olukordi, kus ei ole ainuõigsust, vaid on pigem see või pigem teine. Uurija mõju on tegelikult alati olemas küsimused mõjutavad jne. ! Etnograafilises uurimuses märgi uurimispäevikusse kõik maksimaalselt üles! Vaatluse dokumenteerimine väga oluline. Ja võimalikult hinnanguvaba emotsioonid kirjutada mujale, vaatluspäevik kui dokument. Millestki rääkides loome diskursiivset objekti. Kriteeriumid uurimuse teaduslikkuse usaldusväärsuse hindamisel, Strateegia ja kriteerium: Usaldatavus (credibility) Pikk ja mitmekesine välitöö kogemus Refleksiivsus, välitöö päevik Triangulatsioon Retsenseerimine Salvestustehnika kasutamine intervjuus Uurija autoriteedi rajamine
puudutavast infost on tahtlikult moonutatud ja eesmärgipäraselt esitatakse erinevate tahkude poolt teatud tendentslikkusega. Teaduslik info on suure tõenäosusega tõepärane, kuigi ei maksaks ka siin igaks juhuks unustada inimliku eksimuse võimalust (Õppida mõtlema 2005). Loogiline ja loogilis-analüütiline mõtlemine ei ole inimesele kaasa sündinud. Me õpime seda näit. matemaatika kaudu. Analüütilist, diskursiivset, loogilist mõtlemist arendatakse aja jooksul. Lahendite arvu järgi liigitades saame: · Divergentne e hargmõtlemine kasutatakse nende probleemide lahendamisel, mille puhul võib lahendusi olla palju. Loovus on enamasti seotud just divergentse mõtlemisega, sest midagi uut otsides ei saa silmas pidada vaid ühte kindlat lahendust. · Kovergentne e koonduv mõtlemine- kasutatakse nende probleemide lahendamisel,
põhiseadusse eesmärgiga muuta inimõigused positiivseks õiguseks. Nad kuuluvad ideaalesse õiguse dimensiooni, seega nende positiviseerimine kätkeb endas püüdu ühendada ideaalset reaalse dimensiooniga. Ideaalses demokraatias ei oleks põhiseaduslike õiguste ja demokraatia enese vahel konflikti. Reaalses demokraatias aga on konflikt – poliitiline elu ja idee põhiseaduslikest inimõigustest vajab kontrollimist. Seda kontrolli võib vaadelda kui argumenteerivat või diskursiivset inimeste esindatust. Sel juhul ideaalne ja reaalne õiguse loomus eksisteerib parlamentaarse seadusandluse ja põhiseadusliku kontrolli vahel. Võimude lahusus tasakaalustab nende vahekorda, seega on täidetud õiguskorra harmoonia. Järelikult on süsteem suletud ning õiguse topeltloomuse teoreem tõestatud. Õiguse topeltloomusest arusaamiseks tuleb astuda kolm sammu: 1.Õigsus (küsida õigsuse kohta e vajalikkuse ja nõude sisu kohta. Õigus omab nõuet õigsusele
annaabi.ee 
