tagajärge, ametnikul või ametiasutusel on õigus oma otsustuse alusel valida 1 neist Sõnastus on teistsugune: sees on sõna „võib”, „on õigus” vms. Ametnikul lasub otsustamiskohustus, otsustus mänguruumi ulatuse kohta on õigusest tulenev. Ametnik peab valima kõige paremini tegelikkusega sobiva koha ja seda osa rakendama. Negatiivne – kui ametnik ei oska otsust ratsionaalselt teha. Ametnik saab mänguruumis diskretsioonivolitust kuritarvitada. 6. Juriidiline fakt. Õigusnorm on kindla käitumise mastaap, „etalon”. Selles kirjas olevaid elulisi asjaolusid nimetataksegi juriidilisteks faktideks. Juriidilise fakti tähenduse saab hüpotees, kui õigusnormi looja on ta välja valinud paljudest asjaoludest ja kinnistanud õigusnormis üldistatud kujul. Õiguse tulemuslikkus on seotud juriidiliste faktide tundmisega. Kõrge õiguskultuuri
on tõlgendamise või subsumeerimise probleem. Üldiselt on tegu faktiliste asjaolude tõlgendamise probleemiga. Määratlemata õigusmõiste probleem kuulub teadmiste valdkonda ja nende rakendamine üksikjuhtumitele nõuab hindamist ja sageli ka tuleviku prognoosimist. See võib nõuda personaalseid otsuseid, subjektiivsete rikastatud pedagoogilisi või muu iseloomuga väärtusotsustusi. Ühendnormid on need, mis sisaldavad nii diskretsioonivolitust kui ka määratlemata õigusmõisteid. Hindamisruum Mil määral on määratlemata õigusmõistete rakendamine kohtute poolt üle kontrollitav. Kas haldusorganile on antud hindamisruum, mis ei allu kohtulikule kontrollile. Õigusriigi printsiip eeldab, et kõik on kohtu poolt ülekontrollitav. Samas on olemas selliseid valdkondi, mille puhul saame rääkida piiratud kohtuliku
tõlgendamise või subsumeerimise probleem. Üldiselt on tegu faktiliste asjaolude tõlgendamise probleemiga. Määratlemata õigusmõiste probleem kuulub teadmiste valdkonda ja nende rakendamine üksikjuhtumitele nõuab hindamist ja sageli ka tuleviku prognoosimist. See võib nõuda personaalseid otsuseid, subjektiivsete rikastatud pedagoogilisi või muu iseloomuga väärtusotsustusi. Ühendnormid on need, mis sisaldavad nii diskretsioonivolitust kui ka määratlemata õigusmõisteid. Hindamisruum Mil määral on määratlemata õigusmõistete rakendamine kohtute poolt üle kontrollitav. Kas haldusorganile on antud hindamisruum, mis ei allu kohtulikule kontrollile. Õigusriigi printsiip eeldab, et kõik on kohtu poolt ülekontrollitav. Samas on olemas selliseid valdkondi, mille puhul saame rääkida piiratud kohtuliku kontrolliga valdkondadest. Need piirid on objektiivsed, millest enam kaugemalt minna ei saa.
tõlgendamise või subsumeerimise probleem. Üldiselt on tegu faktiliste asjaolude tõlgendamise probleemiga. Määratlemata õigusmõiste probleem kuulub teadmiste valdkonda ja nende rakendamine üksikjuhtumitele nõuab hindamist ja sageli ka tuleviku prognoosimist. See võib nõuda personaalseid otsuseid, subjektiivsete rikastatud pedagoogilisi või muu iseloomuga väärtusotsustusi. Ühendnormid õigusnormid, mis sisaldavad nii diskretsioonivolitust kui ka määratlemata õigusmõisteid. Hindamisruum kohtulikult ainult piiratud määral kontrollitav väärtushinnangute ja otsustuste ala määratlemata õigusmõistete kasutamisel haldusorgani poolt. On üldiselt toetatav seisukoht, et seadusandja andis määratlemata õigusmõistete kasutamisega haldusele volitused ainuvastutavate, kohtulikult ainult piiratult kontrollitavate otsuste tegemiseks.
Üldiselt on tegu faktiliste asjaolude tõlgendamise probleemiga. Määratlemata õigusmõiste probleem kuulub teadmiste valdkonda ja nende rakendamine üksikjuhtumitele nõuab hindamist ja sageli ka tuleviku prognoosimist. See võib 20 nõuda personaalseid otsuseid, subjektiivsete rikastatud pedagoogilisi või muu iseloomuga väärtusotsustusi. Ühendnormid on need, mis sisaldavad nii diskretsioonivolitust kui ka määratlemata õigusmõisteid. Hindamisruum Mil määral on määratlemata õigusmõistete rakendamine kohtute poolt üle kontrollitav. Kas haldusorganile on antud hindamisruum, mis ei allu kohtulikule kontrollile. Õigusriigi printsiip eeldab, et kõik on kohtu poolt ülekontrollitav. Samas on olemas selliseid valdkondi, mille puhul saame rääkida piiratud kohtuliku kontrolliga valdkondadest. Need piirid on objektiivsed, millest enam kaugemalt minna ei saa.