muu koormav tagajärg, mida isikule põhjustatakse, on tunduvalt suurem, kui meetmega saavutatavad positiivsed tulemused. Kaalutlusreeglid: diskretsiooni piirid kaalutlusnormiga antud volituste piire asutus ületada ei tohi. diskretsiooniõiguse kasutamise kohustus sõltuvalt konkreetsel juhtumil kehtivast regulatsioonist on asutus alati kohustatud, kas omal initsiatiivil või puudutatud isiku taotlusel, kaaluma talle antud õiguste kasutamist. diskretsiooninormi eesmärgi arvestamine ametnik peaks endalt küsima, miks seadusandja on andnud talle õiguse haldusakti andmist kaaluda. oluliste asjaolude arvestamine asutus peab kaalutlusotsuse tegemisel arvestama kõiki olulisi poolt- ja vastuargumente. keeld tugineda asjassepuutumatutele kaalutlustele meelevaldsed asjaolud, mis kaalutlusotsusega kuidagi seotud ei ole, ei tohi asutuse otsust mõjutada.
Kuidas määratletakse kaalutlusõiguse piire? 7-8 küsimust ja vastata 5 (20punkti) 39. Mida kujutab endast diskretsiooni ületamine? Kui ametiasutus valib õigusliku tagajärje, mis ei ole enam diskretsiooninormi raames. Valikvastustega küsimused (10punkti) Kui haldusorgan arvab, et tal on kaalutlusõigus, kuigi tegemist on jäiga õigusega. Küsimus tuleb tagurpidi. Nt: ,,haldusakti õiguspärasus eeldab ..." Haldusorgani tegevusetus, kui seaduse järgi on tal kohustus tegevuseks.
näivate abinõude vahel või loobuda üldse vastavast tegevusest. Otstarvekuse aspekti kohtud ei kontrolli. Diskretsiooni liigid a) valikudiskretsioon - Kui on olemas teokoosseis, on haldusorgan kohustatud ühte õiguslikku tagajärge rakendama. Seadusandja on andnud haldusele valida mitme samaväärse õigusliku tagajärje vahel. b) otsustusdiskretsioon - Kas õiguslikku tagajärge rakendada või mitte, on haldusorgani otsustada. Diskretsiooninormi tehniline formuleerimine Otsustusdiskretsiooni puhul on seadustes "võib", "on õigustatud", "tohib". Vahel tekib segadus sellega, kas sõnaga "võib" on märgitud otsustusdiskretsiooni või pädevust (sisuliselt imperatiivne norm). Seadus või vastav seaduse säte ise räägib selgesõnaliselt, et haldusorganile on antud kaalutlusõigus ehk õigus teostada diskretsiooni. Teiseks võib see õigus tuleneda õigusliku regulatsiooni kontekstist. Kolmandaks võib seda sisutada ka konkreetsete
näivate abinõude vahel või loobuda üldse vastavast tegevusest. Otstarvekuse aspekti kohtud ei kontrolli. Diskretsiooni liigid a) valikudiskretsioon - Kui on olemas teokoosseis, on haldusorgan kohustatud ühte õiguslikku tagajärge rakendama. Seadusandja on andnud haldusele valida mitme samaväärse õigusliku tagajärje vahel. b) otsustusdiskretsioon - Kas õiguslikku tagajärge rakendada või mitte, on haldusorgani otsustada. Diskretsiooninormi tehniline formuleerimine Otsustusdiskretsiooni puhul on seadustes "võib", "on õigustatud", "tohib". Vahel tekib segadus sellega, kas sõnaga "võib" on märgitud otsustusdiskretsiooni või pädevust (sisuliselt imperatiivne norm). Seadus või vastav seaduse säte ise räägib selgesõnaliselt, et haldusorganile on antud kaalutlusõigus ehk õigus teostada diskretsiooni. Teiseks võib see õigus tuleneda õigusliku regulatsiooni kontekstist. Kolmandaks võib seda sisutada ka konkreetsete
Proportsionaalsuse printsiibi rikkumine asi on abstraktselt lubatud, kuid konkreetsel juhul on rakendatud selliseid tagajärgi, mis on ebasobivad, mittevajalikud. Põhiõiguste rikkumine. D. DISKRETSIOONI REDUTSEERIMINE NULLINI Vaieldavaim mõiste diskretsiooni teoorias. Diskretsiooni redutseerimine nullini tuleneb 2 õiguslikust alusest: 60 Tuletatud diskretsiooninormi enda abstraktsest teokoosseisust ja tema tunnuseks on diskretsiooni teokoosseisu teostumise intensiivsus. See on põhiline. Siin on kaks praktilist võimalust: o Administratsioon seob iseennast halduspraktikaga või eeskirjadega selliselt, et vastava üksikjuhtumi puhul on üksnes võimalik diskretsiooni redutseerimine nullini. o Seotud politseiõigusega, politseinik, kellele on antud diskretsiooniõigus on
annaabi.ee 
