Disko Kristel Madisson 8.a Ajalugu Sai alguse USA-s 1970. aastate algul Soulist ja funkist pärineb ingliskeelsest sõnast disc 'heliplaat · Diskoteegis kujunes oluliseks õhtujuhiks isik disc jockey ehk DJ ehk diskor Diskomuusika Rütmikas ja tempokas Elektroonilised pillid 4/4 taktimõõt Rikastavad vask-ja keelpillid Basstrumm ja basskitarr Paindlik traditsioonide peegeldaja Mängustiil funkilik Lastakse tantsu-ehk
on helipildis esiplaanil, iseloomulikud harmoonia pärineb soul- stiilitunnused, nagu ja gospelmuusikast. metronoomi täpsusega Tüüpmeloodiad on kas 4 4/4 taktimõõdus rütm või 8 takti pikkused. ning rõhk 2. ja 4. taktiosal · Diskoteek tähendas algselt heliplaadikogu. · Tänapäeval tähendab see ka meelelahutusasutust ehk klubi. · Esimesed diskoteegid avati Prantsusmaal 1960. aastal. · Diskoteegis luuakse meeleolu ka valgusmuusikaga ja muude selliste vahenditega. · Tantsuõhtut juhib diskor · Lisaks tavalise rock- · The Village People bändi koosseisu · The Bee Gees kuuluvatele pillidele · Boney M kasutatakse diskos ka klahvpille ning sageli · Modern Talking ka keel- ja vaskpillid. · Laulude temaatika · Gloria Gaynor ulatub argimuredest, · Donna Summer romantika ja pidustemiseni. · 1967
kuid Ann ehmatas, tõusis püsti ja lahkus. Järgmisel päeval tundis Ann end halvasti ning läks luges Kätlini meili. Hiljem helistas Gregor Annile, palus vabandust ja kutsus välja. Lepitakse ära, kuid jälle palus Gregor Annil autos oodata kuni ta ise läheb kuskile, millegi järgi. Iga kord kui Gregor ära käis, helistas Marts ja ütles, et raha ei ole. Anni hakkas see huvitama ja aina enam uuris ta selle äri kohta. Taaskord korraldas Gregor peo diskoteegis, kuid Anni auks. Sel ajal oli ka Kätlin Tallinnas. Õhku tekkisid jälle küsimused Martsu ja äri kohta. Gregor kadus kuskile, kuid tagasi tulles pakkus ta kõigile narkootikume. Silva,Tiit ja Gregor tegidki, kuid Ann mitte. Järgmine pühapäev toimus jälle pidu, kuid siis juba hotelli saunas. Sander filmis kõike, mis toimus. Järsku tekkis sõnelus Reena ja Anni vahel. Reena sõimas Anni, sest ta olevat temalt Gregori üle löönud. Ann lahkus
nustub.Lepitakse ra,kuid jlle palub Gregor Annil autos(ikka see sama rendikas)olla,ise lheb kuskile,ei tea millele jrgi.Iga kord(4 korda)kui Gregor ra kib,helistab Marts ja tleb,et raha ei ole.Anni hakkab see huvitama ja aina enam uurib ta selle ri kohta.Ann rgib Silvaga ''rahulikust peost'' mis toimus ndalavahetusel(peale seda kui Gregor oli Annile ktt klge ajanud).Peol oli Silva,Tiit,Gregor ja Reena.Anni hiris Reena kitumine peol.Taas kord korraldab Gregor peo diskoteegis,kuid Anni auks.Sel ajal oli ka Ktlin tallinnas.hku tekivad jlle ksimused Martsu ja ri kohta.Gregor kaob kuskile,kuid tagasi tulles pakub ta kigile narkootikume.Silva,Tiit ja Gregor teevad,kuid Ann ei tee.Minnakse autosse ''triipu tmbama''. Jrgmine phapev toimub jlle pidu,kuid siis juba hotelli saunas.Sander filmib kike,mis toimub.Kik on peol,isegi Reena.Pidu on ties hoos.Neid kidakse hoiatamas kva lrmi prast.Hakkatakse sttima teisele sauna ringile
elavat muusikat Eesti tuntud artisti esitluses. Korraldatakse lotoõhtuid, lastediskot ja kohapeal on professionaalsed tantsijad, kes esinevad oma programmiga. Lisaks saab laeval lõõgastuda pubis. Sealne õhkkond on väga hubane ning suurelt ekraanilt saab jälgida sporti jalgpallivõistlused, korvpall, hoki jne. Õhtuti on avatud karaokenurgake, kus julged saavad oma lauljaoskusi teistele näidata. Öösiti saavad tantsulembelised varajaste hommikutundideni jalga keerutada diskoteegis. Kõlaritest kõlavad parimad hitid ja tantsupõrandal on lõbus seltskond. Kabareeteatris esitavad showtrupid võimsaid programme, milleks nad treenivad kogu päeva. Ansambel on nõus õpetama tantsuliigutusi ka vaatajatele. Julgelt võib minna tantsupõrandale ja võtta osa programmist. Päikeseliste ilmadega võib nautida ilusat merevaadet päiksetekilt, kus taustaks mängib mõnus muusika. Pakutakse ka suupisteid ja jooke. Meelelahutusprogrammide nautimine laeval on tasuta
Plahvatused. Ultraheli abil orienteeruvad nahkhiired ja delfiinid. Inimese kuulmine on hästi kohanenud helisagedusel 300-3500 Hz. Inimese kuulmisteravus sõltub inimese vanusest. Lapsed ja noored kuulevad tavaliselt kõigil inimkõrvaga haaratavatel sagedustel. Vanemas eas langeb koos sensoorse tundlikkuse kahanemisega kuulmisteravus, rohkem probleeme kõrgete helide eristamisega. Väga tugevad helid (vali pauk, põhjakeeratud muusika diskoteegis) ja pidev müra võivad põhjustada stressi ning kuulmiskahjustusi. Kõrvas tekitab valu ~120 dB (detsibelline) heli. Kuulmiskahjustused võivad kujuneda juba 80-90 dB juures. 3. Maitsmine ja haistmine Maitsmine ja haistmine tähendavad maitsmis- ja haistmisrakkude reageerimist teatud keemiliste ühendite molekulidele. Maitsmisrakud (gustatoorsed rakud) asuvad peamiselt keelel. Haistmisrakud (olfaktoorsed rakud) asuvad peamiselt ninakoopas. Nii maitse- kui lõhnaaisting
Plahvatused. Ultraheli abil orienteeruvad nahkhiired ja delfiinid. Inimese kuulmine on hästi kohanenud helisagedusel 300-3500 Hz. Inimese kuulmisteravus sõltub inimese vanusest. Lapsed ja noored kuulevad tavaliselt kõigil inimkõrvaga haaratavatel sagedustel. Vanemas eas langeb koos sensoorse tundlikkuse kahanemisega kuulmisteravus, rohkem probleeme kõrgete helide eristamisega. Väga tugevad helid (vali pauk, põhjakeeratud muusika diskoteegis) ja pidev müra võivad põhjustada stressi ning kuulmiskahjustusi. Kõrvas tekitab valu ~120 dB (detsibelline) heli. Kuulmiskahjustused võivad kujuneda juba 80-90 dB juures. 3. Maitsmine ja haistmine Maitsmine ja haistmine tähendavad maitsmis- ja haistmisrakkude reageerimist teatud keemiliste ühendite molekulidele. Maitsmisrakud (gustatoorsed rakud) asuvad peamiselt keelel. Haistmisrakud (olfaktoorsed rakud) asuvad peamiselt ninakoopas. Nii maitse- kui lõhnaaisting
p u MELANIE JUHTUM b e Melanie sündis kaks kuud oodatust varem. Algul pidi ta jää- r ma mõneks ajaks lastehaiglasse, sest ta vajas oma nõrga tervi- t Raske elutee se pärast intensiivravi osakonna e hingamisaparaatide abi. Sün-dides kaalus ta vaid 1600 g. e d Etna probleemid i Melanie sündimise hetkel oli tema ema Heike i vaid 17-aasta-ne ja isa Maik 21-aastane. k Noored vanemad Heike ja Maik olid tuttavaks k saanud umbes aasta enne lapse sündi ühes a diskoteegis, kus nad olid kaks või kolm aastat tihti tantsimas käinud. Ja siis jäi Heike äkki j rasedaks. Tegelikult ootas Heike, et Maik teda õ hoiaks ja tema eest hoolitseks. Neiu vajas kind- u lustunnet, mida ta oma vanemad talle kunagi d ei olnud suutnud anda. Kuid Maik ei vastanud m Heike ootustele. Ja nüüd oli Heike äkki i soovimatult rasestunud! Mis selle pisikese s beebiga peale hakata? Ta oli ju alles ise abivajav e laps. Heike teatele, et ta ootab last, reageeris
Plahvatused. Ultraheli abil orienteeruvad nahkhiired ja delfiinid. Inimese kuulmine on hästi kohanenud helisagedusel 300-3500 Hz. Inimese kuulmisteravus sõltub inimese vanusest. Lapsed ja noored kuulevad tavaliselt kõigil inimkõrvaga haaratavatel sagedustel. Vanemas eas langeb koos sensoorse tundlikkuse kahanemisega kuulmisteravus, rohkem probleeme kõrgete helide eristamisega. Väga tugevad helid (vali pauk, põhjakeeratud muusika diskoteegis) ja pidev müra võivad põhjustada stressi ning kuulmiskahjustusi. Kõrvas tekitab valu ~120 dB (detsibelline) heli. Kuulmiskahjustused võivad kujuneda juba 80-90 dB juures. 3. Maitsmine ja haistmine Maitsmine ja haistmine tähendavad maitsmis- ja haistmisrakkude reageerimist teatud keemiliste ühendite molekulidele. Maitsmisrakud (gustatoorsed rakud) asuvad peamiselt keelel. Haistmisrakud (olfaktoorsed rakud) asuvad peamiselt ninakoopas. Nii maitse- kui
annaabi.ee 
