Kogu riigis süvenes vastuseis(R) hirmuvalitsusele.1794juulis arreteeriti(R) ja tema lähimad kaaslased ning nad hukati järgmisel päeval kuna rahavale ei olnud (J) valitsemine kergendust toonud,nii kukurarigi (J) diktatuur. Direktooriumi aeg(J) kukutamisega hakkas revolutsiooni taandumine tühistati1793a põhiseadus ja kuulutati välja amnestia.1795avõeti vastu uus põhiseadus.(Pr)jäivabariigiks,kus seadusandlikku võimu teostas seadusandlik korpus.rahva hulgas puudus direktooriumil laiem toetajaskond kuna elanikkonna majanduslik olukord jäi endiselt viletsaks.katsed direktooriumi kukutada lõppesid edutult.(esialgu) Revolutsiooni lõpp.rahulolematus ühiskonnas siiski ei vaibunud.1796-1797 oli edukas (Pr) võtlus välismaalastega nõrgenes direktooriumi võim.1799a sai napoleon bonapartest pariisi garnisooni ülem.9.novambril 1799 a hõivasid napoleonile üstavad väed seadusandliku korpuse hoone,võeti vastu otsus direktsiooni laialisaatmiseks
Seega ei olnud asendamisel oluline kui kaua keegi oli ametis olnud. Uuenemine oli jäetud juhuse hooleks. Kõigi riigivalitsemisharude juhtimiseks oli 7 ministrit, aga nad ei moodustanud valitsust. Ei olnud peaministrit ja seega polnud ministritel valitsemises kuigi suurt kaalu. Ministrid määras ametisse Direktoorium. Riigi rahandus oli Viiesaja Nõukogu kontrolli all. Konflikti korral võis Viiesaja Nõukogu Direktooriumi tegevuse halvata. Rahva hulgas puudus Direktooriumil laiem toetajaskond, sest rahva majanduslik olukord jäi endiselt viletsaks. Esialgu jäid Direktooriumi kukutamise katsed edutuks, kuid rahulolematus siiski ei vaibunud.
Revolutsiooni taandumine ja lõpp Revolutsiooni taandumine algas jakobiinide diktatuuri kukutamisega. Pehmendati terrorireziimi jakobiinivastaste poliitiliste jõude poolt ning tühistati 1793. aasta põhiseadus. Kuulutati välja poliitiline amnestia. 1795. aastal võttis Rahvuskonvent vastu uue põhiseaduse, mille järgi jäi Prantsusmaa vabariigiks, kus seadusandlikku võim oli Seadusandliku Korpuse käes, kes omakorda valis täidesaatva võimuorgani Direktooriumi. Rahva hulgas puudus Direktooriumil suurem toetajaskond, kuna majanduslik olukord oli elanikkonnal endiselt nigel. 1795. aasta oktoobris tekkis aga uus oht valitsusele: Pariisis puhkes rojalistide ülestõus. Esialgu olid nad lootnud, et saavad võimule seaduslikul teel: avalik arvamus oli viimasel ajal kaldunud paremale ning rikkamaid kihte soosiv valimisseadus võis neile tagada edu. Kuid rojalistid otsustasid valitsuse kukutada ja lootsid kuningavõimu taastada. Siiski
keeldub. ,,Robespierre, sa tuled mulle järele!" 1794. a. juuli lõpp jakobiinide langus. Tühistatakse 1793. aasta põhiseadus ja kuulutatakse väljapoliitiline amnestia. Giljotineeritakse paljud jakobiinid. DIREKTOORIUM 1795-1799 1795. a. august Rahvuskonvent võtab vastu uue Põhiseaduse varalise valimistsensusega. Seadusandlik võim läheb SEADUSANDLIKULE KORPUSELE, mis koosnes kahest kojast ja valiti piiratud hääleõiguse alusel. Täidesaatev võim oli 5 liikmest koosneval Direktooriumil. Nüüd liikus Prantsuse revolutsioon paremale, direktoorium toetus uusrikastele. Need isikud olid kujundanud oma positsiooni ja hankinud varanduse revolutsiooni algusaegadel ning ei soovinud monarhia taastamist. Demonstreeriti varandusi, nauditi elu. Kujuneb ampiirrõivas. Ühiskon polariseerub. Hinnad lasti vabaks. Kirikud ja kloostrid kaotatakse. Uut sotsiaalhoolekande süsteemi välja ei kujundatud ja see tekitab pingeid. Direktooriumivastased mässud vasakult ja paremalt
uusrikkad. Rahva majanduslik olukord aga ei paranenud ja seepärast algasid Pariisis 1795. aasta kevadel uued rahutused. 1795. aasta 22. augustil võttis Konvent vastu uue põhiseaduse. Konstitutsioon kinnitas riigis vabariikliku korra, kuid valimisõiguse said ainult maksumaksjad. Seadusi pidi välja töötama Seadusandlik Korpus, kes valis viieliikmelikse Direktooriumi ehk valitsuse. Alanud oli Direktooriumi aeg. Direktooriumi valitsemine tugineski eelkõige uusrikastele. Rahva hulgas puudus Direktooriumil laiem toetajaskond, kuna elanikkonna majanduslik olukord jäi endiselt viletsaks. Uusrikaste võimu üritas 1796. aastal kukutada F.Babeuf, organiseerides nn. võrdsete vandenõu.Välisvaenlastega 1796- 1797 aastatel lahingutes edu saavutamisest hoolimata nõrgenes Direktooriumi positsioon üha. Järjest aktiivsemaks muutusid ka rojalistid. Populaarsust võitis ka juurde noor väejuht Napoleon Bonaparte. 1799. aastal tuli ta pärast sõjakäiku Egiptusesse ja Süüriasse Prantsusmaale tagasi
oli praktiliselt sõjad Itaalias lõppenud ja Austria palus rahu. Leobeni vaherahu sõlmiti 1797 aprillis ja Austria pidi loovutama Itaalia ja Belgia. Tänu sellele oli Napoleon end taas tõestanud nii hea väejuhi kui ka osava diplomaadina. Ta sai Euroopas üldtuntuks ja Prantsusmaal populaarseks. Enam ei kahelnud keegi tema geniaalsuses. Usun ka ise siinkohal, et Napoleon oli geenius, kuna võitis juba nii noorelt nii palju lahinguid ja väikeste kaotustega. Naasedes taas Pariisi oli Direktooriumil Napoleonile varuks juba uus sõjakäik. Prantsusmaa oli otsutanud vallutada Egiptuse ja Süüria. See tegi Bonapartele palju rõõmu, kuna ta oli tahtnud juba Itaalia sõjakäigu ajal minna Aafrika riike vallutama. Tal oli soov käia Makedoonia Aleksandri jälgedes ning avaldas arvamust, et midagi tõeliselt suurt võib korda saata just idamaades7. Usun, et Napoleon ei seadnud oma latti liiga kõrgele ja tal oli võimalus käia Aleksandri jälgedes.
Talupoegade feodaalkohustuse kaotamine said maa omanikeks ilma väljaostumaksuta Uus ajaarvamine(tühistati 1806) Uue usu kehtestamine Meetermõõdustiku kehtestamine 27.juulil 1794 kukutati ja hukati Robespierre, võim läks tagasi rahvuskonvendi kätte. 1795 võeti vastu uus konstitutsioon(kolmas) võim anti Seadusandlikule korpusele, mis koosnes 2st kojast ja valiti piiratud hääleõiguse alusel.(direktooriumi aeg) Täidesaatev võim oli 5-liikmelisel direktooriumil kes valiti liisuheitmise teel.(5 direktorit) Jätkusid revolutsioonilised sõjad, Napoleon Tekkis vajadus tugeva sõjaväelise võimu järele. 9.novembril 1799 brümjääri riigipööre- Napoleon hõivas seadusandliku korpuse ja laskis direktooriumi laiali saata. Napoleoni ajajärk. I 1799-1804 Konsulaat II Suur impeerium kuni troonist loobumiseni aprillis 1814 Sada päeva alates lakumisest Elba saarelt kuni Waterloo lahinguni 18.juunil 1815
annaabi.ee 
