5. Makroskoopiliselt ühtlase struktuuriga dielektrikute elektriline läbilöök 6. 7. I 1. Gaaside läbilöögimehhanism. Toimub siis, kui rebestatakse välja elektrone. Elektriväli peab olema samuti piisavalt tugev. Tekib põrkeionisatsioon. Valguskvant footonid tekitavad elektronlaviine. 2. Dipoolpolarisatsioon tekkemehhanism ja põhilised seosed. Esineb dipoolsete molekulidega ainetes. Dipoolid on pidevas kaootilises soojusvõnkumises ja molekulide püsivale dipoolmomendile vaatamata, pole dielektrik polariseerunud. Elektrivälja mõjul dipoolid püüavad orienteeruda oma telgedega elektrivälja suunas, kuid seda takistab soojusvõnkumine. Seega nad pöörduvad vaid osaliselt ja nende täielikku pöördumist ei toimu. Samuti tõkestavad dipoolide orienteerumist elektriväljas molekulaarjõud. Need vähenevad temperatuuri tõustes, kuid siis jällegi kasvab soojusvõnkumine. Dielektriline läbitavus on seega suurim, vahepealsel temperatuuril
Elektrivälja rakendamisel toimub ioonide elastne nihe tasakaaluasendist: positiivsed ioonid nihkuvad elektrivälja suunas, negatiivsed vastassuunas. Kui kristalli temperatuur tõuseb ja tihedus väheneb, siis ioonpolarisatsioon intensiivistub. Ioonpolarisatsiooni toimumisaeg on umbes 10-13 s Dipoolpolarisatsioon esineb dipoolsete molekulidega gaasilistes, vedelates ja tahketes dielektrikutes. Dipoolid on pidevas kaootilises soojusvõnkumises ja molekulide püsivale dipoolmomendile vaatamata dielektrik ei ole polariseerunud. Kui dielektrikule rakendada elektriväli, siis dipoolid püüavad orienteeruda oma telgedega elektrivälja suunas, kuid seda takistab molekulide soojusvõnkumine. Kokkuvõttes dipoolid pöörduvad elektrivälja suunas osaliselt, s.t dielektrik polariseerub. Katsed näitavad, et dipoolide võnketasandi täielikku pöördumist elektrivälja suunas ja polarisatsiooni küllastumist dipoolsetes dielektrikutes ei toimu
on orbitaalide kattumispiirkond nihutatud tugevamini elektrone mahuühikud 2 1 2 suhe 2 : 1 : 2 molekul mittepolaarsele dipoolmomendile, mis on seda suurem, siduva, elektronegatiivsema elemendi pooli tekib polaarne side. 1. 7. Avogadro seadus kõikide gaaside võrdsed ruumalad mida kõrgem on mittepolaarse molekuli polariseeritavus.
1) Keemia põhimõisteid ja seadusi. Keem reaks-s on lähteainete mok-des sidemete katk. ja saaduste lähedal indutseerib pol mok mittepol-le dipoolmomendile, mis on 1.1 Massi jäävuse seadus suletud süst.mass ei sõltu toimuv.-st mok-s uute sidemete tekk. Keem-s reak-s ei muutu aatomite arv ja seda suurem, mida kõrgem on mittepol molekuli polariseeritavus. protsessidest selles süst.s. Keem.reaks.i võrrandi kirj.l avaldub liik, kuid muut-d aatomite vahel-d keem-d sidemed, samas eral-b Dispersiooni jõud (Edisp),tek lähen-te aatomite või mok-de ekt-de seadus selles, et reak
inertgaasi aatomsuuruse (kohanumbri perioodilises süsteemis) suurenemisel on põhjustatud tugevate sekundaarsete sidemetega suurema aatomsuurusega inertgaasides, kus elektronide vabadus moodustada tugevamaid dipoole on suurem. 3.5.2. Side polaarsetes molekulides. Nõrkade sekundaarsete sidemete teke on võimalik ka pidevaid dipoole sisaldavate molekulide puhul. Metaanis (CH 4 ) oli neli C-H sidet paigutunud tetraeedriliselt (joon. 3.20) ja sümmeetriliselt, mis viib nulliga võrduvale dipoolmomendile. Teisiti on lugu aga kloormetaani molekulis CH 3 Cl, kus 3 C-H tetraheedrilist sidet ja üks C-Cl side on paiknenud ebasümmeetriliselt. Tulemuseks on molekulis küllaltki tugeva dipoolmomendi teke (tugevusega 2 debayd), mille otseseks tulemuseks on kloormetaani suhteliselt kõrge keemispunkt -14°C (metaanil -128°C). 27 Polaarsetes molekulides esinevate pidevate dipoolide vahelise koosmõju erijuhuks on vesinikside
annaabi.ee 
