LIHASTIK 1 Müoloogia õpetus lihastest Lihas lihaskiudude kogum, mis koordineeritult funktsioneerides võimaldab loomorganismil sooritada liigutusi. Lihastoonus püsiv ja passiivne lihaskiudude kokkutõmbumine 2 Lihased pildil: 1 - skeletilihas. 2 südamelihas. 3 vöötlihas. 3 Düstroofiad pärilikud haigused, mis põhjustavad lihaste kärbumist. Lihaste kõhetumine, aeglaselt arenev lihasnõrkus, valusad ja kanged lihased, neelamis- ja kõnelemisraskused, ptoos, diploopia. Müopaatiad pärilik või omandatud lihashaigus, mis väljendub lihaste nõrkuses. Uriinipidamatus, krambid, lihasvalu ja -nõrkus, lihaste paistetus, liigesevalu. Müotooniad viitab viivitusele lihaste lõdvestumisel. Lihasjäikus. 4 Südame lihaskoe kokkutõmmete ja lõtvumise rütmi võib muuta hormoon adrenaliin. Lihaste tööks vajaminev energia saadakse glükoosi lagundamisel. Skeletilihas kinnitub luudele pehmete kudede abil. 5 Lihaste tähtsus organismis: Liikumine
1.Kuidas nimetatakse reetinate korrespondeeruvate punktide ruumilist kaarti? Horopter. 2.Kuidas nimetatakse teisiti teoreetilist horopteri ringi? - Vieth-Mülleri ring või geomeetriline horopter. 3.Mida tähendab 0-disparaatsus? - 4. Mis on neli horopteri kriteeriumit, mida mõõtmisel hinnatakse? - Võrdne kaugus, ühena nägemine, maksimaalne stereoteravuse lävi, samasugune nägemissuund. 5.Millised on Horopteri mõõtmise tehnikad? - AFPP (võrdne kaugus), diploopia lävi tehnika, stereoteravuse horopter, nooniuse horopter. 6. Milline horopteri mõõtmismeetod on kõige täpsem? Kirjelda lühidalt. Nooniuse meetod, (sarnase nägemissuuna horopter). Hinnatakse kahe kepikese võrdlemise teel. Mõõdetakse polafiltriga, ülemise ja alumise kepikese poolkujutis peab ilmnema täpselt samal joonel ja teineteise kohal, nagu üks jätkuv kepike. Korrespondeeruvatest punktidest moodustunud kõver on horopter. 7
2 Lihasdüstroofiad: · Võivad esineda mistahes lihastes · Lihasdüstroofiad jagunevad eri tüüpideks, iga vormi puhul on haaratud teatud lihased · Erinevad lihasdüstroofia tüübid on erineva kulu ja progresseerumisega 3 Lihasdüstroofia kahtlustamiseks alust andvad sümptomid: · Aeglaselt arenev lihaste nõrkus · Lihaste atroofia · Valusad ja kanged lihased · Diploopia · Ptoos · Neelamisraskused · Kõnelemisraskused 4 Varase lapsepõlve lihashaiguste sümptomid: · Vastsündinu/väikelapse lõtvus/lihaste nõrkus · Puusa luksatsioon · Liigesfraktuurid · Skolioos 5 Sagedasemad probleemid lihasdüstroofiate korral · Nõrkus · Deformatsioonid ja kontraktuurid · Häired pulmonaar- ning kardiaalfunktsioonides
Hüpotüreoidism. Psühhiaatrilised häired Sage Segasusseisund, depressioon, apaatia, agiteeritus (nt närvilisus), emotsionaalne labiilsus. Närvisüsteemi häired Väga sage Unisus, peavalu, pearinglus. Sage Ataksia, treemor, nüstagm, tähelepanu häired, amneesia Silma kahjustused Väga sage Diploopia. 18 Sage Hägune nägemine, nägemishäired. Kõrva ja labürindi kahjustused Sage Vertiigo. Südame häired Väga harv Arütmia, atrioventrikulaarne blokaad Vaskulaarsed häired Väga harv Hüpertensioon. Seedetrakti häired Väga sage Iiveldus, oksendamine.
tunne jalas. • Tahtele allumatud liigutused: näos, kaelas, õlavöötmes, kätes, kehatüves, jalgades. Mis leevendab vaevusi: puhkus, mingi kindel asend? Mis süvendab vaevusi: füüsiline töö, kõnd, mõni kindel pea või keha asend? Nägemishäired: • Algus. • Sagedus. • Kestus. • Häire: kas üks silm või mõlemad silmad, kas osaline nägemis teravuse langus või täielik nägemise kadu, kas täielik või osaline vaateväljade ahenemine. • Diploopia: silmade suund, mille korral vaevus enam väljendunud. • Hallutsinatsioonid. Teadvuskaotuse, krampide või teiste hoogudena esinevate vaevuste korral tuleb dokumenteerida episoodide kestus: pikim ja lühim hoog, vaevuste keskmine vältus, hoogude keskmine intervall, lühim ning pikim vahe. Fikseerida viimane hoog. Oluline on võimalikult täpne hoo kirjeldus. Krampide korral aura olemasolu. Motoorsete nähtude korral nende lokalisatsioon ja iseloom. Haige enesetunne hoo eel ja järel
haigusele) ; - Arvatavasti seotud psühholoogiliste teguritega ; - Ei ole teeseldud või tekitatud, ei ole kehalist haigust ; - Põhjustab kannatust või toimetulekuhäire. - Motoorne sümptom (koordinatsiooni või tasakaalu halvenemine, halvatus, lokaalne lihaste nõrkus, neelamisraskused, tükitunne kurgus, hääle kaotus, uriinipeetus) - Sensoorne sümptom (meelepetted, puute või valutundlikkuse kaotus, diploopia, pimedus, kurtus) - Epilepsia tüüpi hood või krambid (tahtele alluvaid motoorseid või sensoorseid komponente) - Segavorm (rohkem kui ühe tüübi sümptoome) Dissotsiatiivsed motoorsed häired. Keskseks on liigutuste häire kadumine või tundlikkuse (tavaliselt nahatundlikkuse) vähenemine või puudumine. Võimetus liigutada jäset või selle osa. Paralüüs võib olla täielik või osaline, aeglaste liigutuste ja nõrkusega. Ataksia koordinatsioonihäired, eriti jalgades
muud haigused 36 Konspekt by Patrick Pihelgas, Sergei Rõbakov Hüpertüreoos: närvilisus, isu tõus ja kaalulangus, kuumatalumatus, suurenenud higistamine, lihasnõrkus ja väsimus, sagenenud sooletegevus. Obj: Kilpnäärme suurenemine, tahhükardia, kodade virvendus, soe niiske nahk. Silm: eksoftalm, fotofoobia, turse, diploopia jm. Labor: TSH, T3 ja T4. Palpatsioon: kilpnäärme suurus, konsistents, nodulaarsus, fiksatsioon, trahhea positsioon, palpeeritavad tservikaalsed lümfisõlmed Labor: TSH ja kilpnäärme hormoonid (eu-,hüpo-, hüpertüreoidism), autoantikehad (anti-TSHR, anti- TPO, anti-TG) Ultraheliuuring: suurus, ehhogeensus, sõlmed, nende suurus ja struktuur 131J neeldumise test: joodi neeldumise aktiivsus 24 h jooksul, peamiseks näidustuseks türeotoksikoosi
annaabi.ee 
