piisavalt toitaineid. Spooride moodustumise võib jaotada seitsmesse etappi. Esiteks moodustub teljesuunaline tuumakiud (tuumaniit ehk tuumafilament). Sellele järgneb raku seesmise mebraani kokkuvoltimine, mis ümbritseb osa DNA-st ja tekib spoori alge. Edasi toimub teise membraani kasv, mis matab enda alla spoori alge. Järgnevalt täidab korteks kahe membraani vahele jääva ruumi ning sinna kuhjuvad kaltsium ja dipikoliinhape. Seejärel moodustub proteiinikiht ümber korteksi ja toimub spoori valmimine. Lõpuks lüütilised ensüümid lõhustavad raku kesta ja spoor pääseb keskkonda. 5. Nimeta bakteri pooldumise etapid ja kirjelda neid lühidalt. Rakk pikeneb ja toimub DN replikatsiooni rakukest ja rakumembraan hakkavad sisse sopistuma moodustub kahte tütarrakku eraldav vahesein tütarakud eralduvad 6. Too välja erinevaid bakteri toitumistüüpe ja näiteid. Millises keskkonnas sellised bakterid elavad?
Energiaallikaks ATP sünteesil võib olla nt päikeseenergia ja keemiline energia. 4. Nimeta endospoori tekke etapid. - moodustub teljesuunaline tuumakiud (tuumaniit ehk tuumafilament) - järgneb raku seesmise mebraani kokkuvoltimine, mis ümbritseb osa DNA-st ja tekib spoori alge - toimub teise membraani kasv, mis matab enda alla spoori alge - korteks täidab kahe membraani vahele jääva ruumi ning sinna kuhjuvad kaltsium ja dipikoliinhape - moodustub proteiinikiht ümber korteksi ja toimub spoori valmimine - lüütilised ensüümid lõhustavad raku kesta - spoor pääseb keskkonda. 5. Nimeta bakteri pooldumise etapid ja kirjelda neid lühidalt. - rakk pikeneb ja toimub DN replikatsiooni - rakukest ja rakumembraan hakkavad sisse sopistuma - moodustub kahte tütarrakku eraldav vahesein - tütarakud eralduvad 6. Too välja erinevaid bakteri toitumistüüpe ja näiteid
seejärel iduraku sein ning sisemine membraan (Setlow, 2014). Tuum sisaldab spoori kromosomaalset DNA-d, mis on kapseldatud kromatiinilaadsetesse proteiinidesse, mis kaitseb seda UV-kiirguse ja kuumuse eest. Tuum sisaldab ka tavalise raku struktuure, näiteks ribosoome ja ensüüme, kuid ei ole metaboolselt aktiivne (Wikipedia, 2014). Kuni 20% endospoori kuivainest moodustab tuumas asuv kaltsium-dipikolinaat. Arvatakse, et see aitab DNA-d stabiliseerida. Dipikoliinhape võib olla seotud spoori resistentsusega kuumusele. Kaltsium võib aidata kaasa kuumaresistentsusele ja oksüdeerivatele teguritele. On isoleeritud muteerunud spoore, mis on resistentsed kuumusele, kuid neil puudub dipikoliinhape. See võib viidata, et resistentsust kujundavad ka teised tegurid (Wikipedia, 2014). 1.3 Asukoht Endospoori asukoht erineb bakteriliigiti ning on kasulik identifitseerimisel. Peamised endospoori
p Valgusmikroskoobis Ei murra valgust Murrab valgust o o Ca sisaldus Madal Kõrge r Dipikoliinhape Puudub Esineb i d Ensümaatiline aktiivsus Kõrge Madal e Hingamise aktiivsus Kõrge Puudub või minimaalne Makromolekulide süntees Toimub Puudub
Kromosoom on valkudega seotud, see stabiliseerib DNAd. Spooris on ka AMPd ja ADPd (need on stabiilsemad kui ATP) ja rohkesti fosfoglütseraati (PGA), mis on energeetiliseks varuaineks nende arvel sünteesitakse ATPd, mida on spoori idanemisel vaja. 6. Palju dipikoliinhapet. See esineb spooris Ca soolana ja sünteesitakse diaminopimeelhappest (kuulub peptidoglükaani). Mutandid, kes ei sünteesi dipikoliinhapet, on kuumatundlikud. Arvamus: dipikoliinhape ,,poeb" DNA ahelate vahele ja stabiliseerib DNA struktuuri. 7. Paks spoorikest (coat) koosneb peamiselt valgust (on proliini ja tsüsteiinirikas). Kestas on ka sahhariide. Kui teha mutandid, mille endospooridel ei moodustu kesta, siis on nad väga tundlikud lüsosüümile ja ka peroksiididele. Kui kest puudub, siis pääseb lüsotüüm hästi ligi korteksi peptidoglükaanile. 8
annaabi.ee 
