Tüflopedagoogika nägemispuudega pedagoogika. Oligofreenid kaassündinud vaimupuue või väga varajases eas omandatud vaimu seisund. Tementsus hilistekkeline ehk omandatud vaimupuue. Parees osaline halvatus. Pleegia täielik halvatus. Hemiparees või hemipleedia ühe keha poole halvatus. Monoparees või monopleegia ühe jäseme halvatus. Tetraparees või tetrapleegia kõigi jäsemete halvatus. Keha tüve ja näoliigutuste kahjustus. Diparees või dipleegia kahe jäseme kahjustus (tavaliselt jalgade). Atetoos mitte tahtlikult, aeglased, mitte korrapärased liigutused. Korea mitte tahtlikud, kiired ja katkentlikud liigutused. Düstoonia sihitu, tahtele mitte alluv liikumine. Kõneadaksia ehk skandeeriv kõne ebanormaalselt muutuv kõne (tugevus, kiirus, hääldus ja selgus). Düslaalia häälduspuue. Bradülaalia kiirenenud kõne tempo. Tahhulaalia aeglustunud kõne tempo.
Lasteneuroloogia. Laste tserebraalparalüüs (PCI), selle kliinilised vormid ja käsitlus. Paralysis cerebralis infantilis. Mitteprogresseeruv motoorne häire, neuroloogilised sümptomid varasest lapseeast, kliinilised variandid: * spastiline hemiparees (-pleegia) – hemisfääri kahjustus, käsi rohkem kui jalg, haige poole jäsemete mahajäämus kasvus, laialdasemal kahjustusel sensoorne häire, spastilisus kujuneb 1-2 eluaastal, krambid, käitumishäired. * spastiline diparees (-pleegia) – spastilisus enam jalgades, kõõlus-periostaalrefleksid elavnenud, väljendunud spastilisus, intelligents ja kõne enamasti nrmaalsed. *spastiline tetrapleegia (-parees) – raskeim PCI variant, difuusne ajukahjustus, sageli vaimne mahajäämus, ratastoolihaiged, vajavad igapäevast abi, pseudobulbaarsündroom (kõnehäire, düsfaagia), krambid. * hüpotooniline PCI - lihased lõdvad, refleksid säilivad, võib olla vaimne mahajäämus, difuusne ajukahjustus.
mõnedest nakkushaigustest (tsütomegaloviirus, punetised, HIV). Riskifaktoriteks on ka sünnitrauma, 31 sünnituse ajal tekkinud loote hapnikunälgus näiteks sünnitusjõudude nõrkuse tõttu, meningoentsefaliit ehk ajukelmete ja aju põletik, vastsündinu hüpoglükeemia ehk madal veresuhkur. Sümptomid ehk avaldumine Kliinilised variandid: spastiline hemiparees (hemipleegia), spastiline diparees (dipleegia) Little'l haigus, spastiline tetraparees (tetrapleegia), hüpotooniline PCI, düskineetiline PCI (atetoos, koreoatetoos), ataktiline PCI. Tserebraalparalüüsi sümptomid jagatakse nelja põhilisse vormi: spastiline, atetootiline, ataktiline ja segavorm. Üldiselt jäävad PCI-lapsed arengus maha: hakkavad pead hoidma, keerama või käima hiljem kui tavalised lapsed. PCI vorme on raske määratleda enne lapse 2-aastaseks saamist, sest sümptomid avalduvad koos lapse arenemisega.
ehk segase, raskendatud kõnelemisena. Intellekt ja vaimne areng on normaalsed. Spastiline hemiparees: hemisfääri kahjustus. Põhjus – insult intrauteriitselt või sündimise ajal, intratserebraalne hemorraagia. Kliiniliselt – käsi > jalg, haige poole jäsemete mahajäämus kasvus, hemiparees, laialdasemal kahjustusel sensoorne häire, astereognoos, spastilisus kujuneb 1.-2- eluaasta jooksul, krambid, käitumishäired. Spastiline dipleegia või diparees: spastilisus enam jalgades, kõõlus-periostaalrefleksid elavnenud, adduktorite spasm (lähendaja.lihased), väljendunud spastilisus, intelligents ja kõne enamasti normaalsed. Spastiline tetrapleegia: raskeim PCI variant, difuusne ajukahjustus, sageli vaimne mahajäämus, ratastoolihaiged, vajavad igapäevast abi, pseudobulbaarsündroom – kõnehäire, düsfaagia; krambid. Hüpotooniline PCI: lihased lõdvad, refleksid säilivad, võib olla vaimne mahajäämus, difuusne ajukahjustus.
- Sagedased on sensoorsed häired (puutetundlikkus, nägemine, kuulmine) PCI jagatakse halvatuse sügavuse alusel: - Parees osaline halvatus - Pleegia täielik halvatus Olenevalt, milline jäse on mõjutatud, jagatakse omakorda alagruppideks: - Hemiparees, hemipleegia ühe kehapoole halvatus (aju ja keha risti) - Monoparees, monopleegia ühe jäseme halvatus - Tetraparees, tetrapleegia kõigi jäsemete halvatus, kaasneda võib ka kehatüve ja näo liigutuste kahjustus - Diparees, dipleegia kahe jäseme (sagedamini jalgade) halvatus PCI vormid - Püramidaalne e spastiline vorm (70.80% juhtudest) iseloomulik kõrge lihastoonus. Ei saa jäset sujuvalt liigutada. o Spastiline tetraparees o Spastiline diparees o Spastiline hemiparees - Ekstrapüramidaalne vorm (10-20%) kontrollimatud, aeglased või väänlevad liigutused, tekivad iseenesest. o Düskineetiline (hüperkineertiline) atetootlised või koreaatilised liigutused. Atetoos