vaja keskenduda lähedal asuvatele objektidele (lugemine, käsitöö jne). Põhiliselt esineb hüperoopiat vanemaealistel. Vananedes silmalihaste elastsus väheneb, inimene ei näe ka silmi pingutades lähedale ning vajab nägemise korrigeerimiseks prillide. Hüperoopia ehk kaugnägelikkuse ja presbüoopia ehk vanaduskaugnägemise korrigeerimiseks on erinevaid võimalusi: 1. Prillid 2. Kontaktläätsed 3. CK ehk konduktiivne keratoplastika (sobilik patsientidele, kes kannavad prille kuni +3,5 dioptrit) 4. Eksimeerlaseri abil on võimalik maailmas ravida hüperoopiat inimestel, kes kannavad prille kuni +6 dioptrit 5. Silmasiseste tehisläätsedega ehk IOL abil on võimalik korrigeerida inimesi, kelle prillide tugevus on +6 kuni +20 dioptrit 2. glaukoom ehk roheline kae on silmahaigus, mille korral kahjustub silma ja aju omavahel ühendav nägemisnärv. Tegemist on kroonilise haigusega, mille käigus tekkivad muutused on taaspöördumatud ning võivad põhjustada nägemise kaotuse.
teenindusest, mille osaks ta saab. Klient tuleb ootusega, et tema muredesse suhtutakse põhjalikult ja tuntakse huvi tema aitamise vastu. Positiivse tunde tekitab kliendis kindlasti ka see, kui ta saab optometristilt sellist nõu ja informatsiooni, mida ta võibolla ise küsidagi poleks osanud. REFRAKTSIOONIVEAD Normaalnägev silm ehk emmetroopne silm on umbes 22-24 mm suurune ja tema optiliseks tugevuseks on 60,3 dioptrit. Lõpmatusest tulevad kiired koonduvad emmetroobi akommodeerimata silmas võrkkestal ehk reetinal, kus tekib esemest ümberpööratud kujutis. Põhilised refraktsioonivead, mille korrigeerimisega optometrist tegeleb on: 1. Lühinägevus ehk müoopia. Müoopiline silm on oma mõõtmetelt kas liiga suur või on tema optiline tugevus liiga tugev. Lühinägevuse korral koonduvad lõpmatusest tulevad kiired võrkkesta ees ja kaugel olevad objektid paistavad ebaselged. 2
Silmapaari refraktiivne erinevus e anisometroopia Võrkkestakujutiste suuruse erinevus e aniseikoonia Kui silmapaarile saadakse nägemisuurimise käigus erinev refraktiivnetugevus, siis on tegemist anisometroopiaga. Anisometroopia võib olla vaid 0,25 dpt suurune. Väike 4 anisometroopia ei vaja prillide määramisel erimeetmete kasutuselevõttu. Kui silmade vahel on erinevus ligikaudu kaks dioptrit peab uurija arvestama, et võrkkestakujutised võivad olla erinevate suurustega e tegemist võib olla aniseikooniaga. Liiga suur võrkkestakujutiste erinevus tekitab aju nägemiskeskuses raskusi parema ja vasaku silma piltide ühildamisega e fusiooniga. Inimene ei näe kahe silmaga ühte kujutist e silmade binokulariteet on häritud. Kaebusteks võivad olla topelt pilt või ühe silma kujutise kadumine e supressioon.
Selline seisund võib süvendada lühinägelikkust ning seetõttu on hea, kui 7 silmi vähemalt kord tunni aja jooksul lõdvestada, vaadates 5 minuti jooksul vaheldumisi kaugusse ja lähedale. Lühinägelikkusel on veel üks harvaesinev vorm pahaloomuline lühinägelikkus. See on samuti pärilik, kuid areneb väga kiiresti ning võib juhtuda, et inimene peab kandma prille tugevusega -20 kuni -30 dioptrit. Selle põhjuseks on lisaks liiga suurele silmamunale ka võrkkesta ja soonkesta taandareng. Võrkkest õheneb või tuleb silmapõhja küljest lahti ning hävivad rakud, mis edastavad informatsiooni ajju. Selle tulemusena muutub nägemine häguseks. Kui võrkkest irdub kollatähni kohalt, jääb inimene peaaegu täiesti pimedaks, suutes eristada vaid varjusid. 8 4. TEKKEPÕHJUSED 4.1
See osaleb ka sarvkesta toitmises ja hoiab silmasisese rõhu kindlal tasemel.. * Silmalääts on kaksikkumer, ta asub vikerkesta ja klaaskeha vahel. Väljastpoolt katab teda läbipaistev kihn (kapsel). Selle eesmisel pinnal paikneb epiteel, mis produtseerib läätserakke. Olemasolevad rakud tihenevad ja umbes 40.a. vanuses moodustub läätse keskele tuum. Lääts sisaldab ~63% vett, ~35% globuliine, ~2% mineraalsooli. Tema valgustmurdev võime on 13 dioptrit. Silma võime näha selgesti erineval kaugusel asuvaid esemeid põhineb läätse omadusel muuta fookuskaugust see on akommodatsioon. * Klaaskeha on läbipaistev sültjas ollus, mis täidab ruumi läätse ja võrkkesta vahel. Väljastpoolt katab teda õhuke kile. Klaaskeha ei sisalda veresooni ega närve. Silmalihased Silmamuna on liikuv tänu oma kuue lihase koostööle: neli sirglihast ja kaks põikilihast. Sirglihased algavad silmakoopa tipust ja kulgavad silmakoopa seina pidi ettepoole
annaabi.ee 
