tema pidustustele võeti kaasa tohutult puust falloseid. Dionysose elulugu (1. müüt) Dionysose ema oli Semele, viimane aga suri enne lapse sündi vihase ja armukadeda Hera käe läbi. Zeus võttis lapse enda hoole ja kandis veel sündimata last reies. Dionysos rändas allilma ja päästis oma ema, kellest sai Olümpose jumalanna. Karistuseks ajas Hera Dionysose hulluks. Võluhullusest päästis ta Rhea ja õpetas talle müsteeriume, mis kingivad pühendatuile hauataguse õnneliku elu. Dionysosel oli meeltult austajaid, kuid need, kes talle vastu hakkasid karistas ta karmilt muutis nad mõrtsukateks ja märatsejadeks. Dionysose elulugu (2. müüt) Tema ema oli Semele, kes suri, kui nägi Zeusi täies hiilguses enese ette ilmuvat. Zeus kandis sündimata lapsukest reies. Pärast sündi viis Hermes lapse Nysa mäele nümfide hoole alla. Suuremaks kasvades saabus Dionyosos idast Kreekasse, levitades teel veini ja kultust.
Enamasti alistusid inimesed talle vabatahtlikult, välja arvatud Damaskus, keda Dionysos seejärel lahingus võitis ja tappis Damaskuse kuninga. Indias sõdisid nad kolm aastat, enne kui indialased alla andsid ja Dionysost kummardama hakkasid. Kõikjal, kuhu ta sattus, õpetas ta inimesi viinamarju kasvatama, viinamägede eest hoolitsema ja veini tegema. Dionysos õpetas ka Atika kuninga Ikariose veini tegema. Erinevalt enamikust jumalatest olid Dionysosel tavaliselt saatjad. Tema saatjateks olid saatürid, Silenos ja metsanümfid menaadid. Dionysos võttis endale naiseks Ariadne. Tema pulmakink naisele oli Põhjakroon. Kui Ariadne lõpuks suri, asetas Dionysos Põhjakrooni taevavõlvile tähtede hulka. Müüt Dionysose sünni kohta on mitu erinevat varianti. Kõige levinum on lugu, milles Dionysose isa on Zeus ning emaks surelik Teeba printsess Semele. Loo järgi läks Zeus Semele juurde maskeeritult
aimata. Avastati, et tühjad ja õõnsad taimeosad ( puud, pilliroog jms.) tekitavad heli kui neisse puhuda (ja tekivad erinevad helikõrgused). 4. Seleta lahti Vana-Kreeka muusikatraditsioonist pärit nähtused (või millega olid seotud): a) leviidid - üks Iisraeli 12 suguharust, põlvnesid Leevist; olid preestrid. b) 2 muusika printsiipi ehk mis seos on muusikaga Apollonil ja Dionysosel- 1) Apollonlik muusika on korrastatult harmooniline, mõistuslik. 2)dionüüsoslik- muusika on ekstaatiline, meeleline ja ülemõistuslik. c) klassikaline tragöödia- Vana-Kreeka aegne kunstivorm, algeline lavaline etendus, kus koor ja näitlejad esitavad laulvas kõnev kangelasmüütidel põhinevaid lugusid. d) saatürid ja korüfee- saatürid- ditürambide esitajad, kelleks olid sikusarvedega nahkadesse riietatud mehed
) tekitavad heli kui neisse puhuda (ja tekivad erinevad helikõrgused). 4. Seleta lahti Vana-Kreeka muusikatraditsioonist pärit nähtused (või millega olid seotud): a) leviidid- olidKõige esimesteks kutselisteks muusikuteks neid võib pidada LähisIda templipreestrites , kellest kujunesid hiljem templimuusikud leviidid b) 2 muusika printsiipi ehk mis seos on muusikaga Apollonil ja Dionysosel - Vanakreeka muusikas kujunes välja kaks printsiipi: 1) apollonlik - muusika on korrastatult harmooniline, mõistuslik 2) dionüüsoslik - muusika on ekstaatiline, meeleline ja ülemõistuslik c) klassikaline tragöödia - klassikaline tragöödia – ehk “sokulaul”, on Vana- Kreeka aegne kunstivorm, algeline lavaline etendus, kus koor ja näitlejad esitavad laulvas kõnes kangelasmüütidel põhinevaid lugusid. on sõnaline kunst + näitlejate
väljakaevamistel Olümpias, aga osutus kreeka originaali asemel hilisemaks koopiaks. Siin on kehastatud jumalate saadikut mitte jumaluse või ideaalkujuna, ei austamise ega jumaldamise objektina, vaid kunstnik on tabanud silmapilgu, mil jumalate saadik koos jumalate poolt tema hoolde usaldatud väikese Dionysosega peatub teel nümfide juurde. Jumala inimesesarnasus ei mõju vaimse suurusena, vaid pigem andestatava nõrkusena, erilise iseloomujoonena. Et Dionysosel on juba lapsena nõrkus viinamarjade vastu, see viitab tema hilisemale veinijumala seisusele. Kolmas IV sajandi suurmeister oli Lysippos, kes arendas innukalt edasi Polykleitose armastatud teemat atleedikuju. Erinevalt Skopasest ja Praxitelesest, kes töötasid peamiselt marmoris, eelistas Lysippos pronksi. Tema kangelase kujud on proosalised. Atleet "Apoxyomenost" ei ole kujutatud pidulikul hetkel uhkelt sammuvana, vaid väsinuna pärast võistlust, puhastamas oma keha kaaperauaga
ennast??!! Traakiast võtsid kreeklased üle palju jumalad. Apollon nii kreeklaste kui traaklastele tervistaja, valgusejumal, taimede ja karjase elujumalus ühes isikus Dionysos tunnusmärgiks kepp käes, mille tipus on männikäbi, viljakusjumal, peeti orgiaid. Dionysosel olid naissoost austajad, öösiti tõrvikuvalguses joodi end purju, tehti siivutusi, tapeti hirvi ja kitsi paljaste kätega. Kreeklased võtsid D. kultuse üle. See oli neile võõras kultus, on säilinud palju kreeka müüte, kus on juttu dionysosest ja asjadest. Roomas vabariigi ajal 2. Saj. levitasid samuti Dionysose kultust. Roomas polnud verised ohvritalitlused lubatud. Loomade tapmine, ravimine - seda tauniti. Dionysos ka veinijumal (Tyrsos ja Fallos Dionysose sümbolid.)
Pentheus läks mägedesse jumala ümmardajaid taga ajama, kuid nondega olid ühinenud paljud Teeba naised, Pentheuse ema ja õed kaasa arvatud. Dionysos pani naisi arvama, et Pentheus on mägilõvi ja talle kallale tormama, valitseja ema eesotsas. Pentheus tükkideks rebinud, tulid nad mõistusele tagasi ja mõistsid, mida nad teinud olid. Dionysose teod näitavadki veini kahte poolt: mõistlik kogus teeb inimeste olemise heaks, liigne kogus paneb halba tegema. Kuid Dionysosel oli ka iga aasta tõsiseid kannatusi läbi elada: ta rebiti iga aasta tükkideks ja äratati siis taas üles – mõnedes lugudes titaanide, teistes Hera käsul. Tema ülestõusmist pühitseti teatris, kuid hirmuteod, mida tema kallal ja tema mõjul tehti, olid liiga hirmsad, et neid unustada. 15. Rooma teater (Plautus, Terentius) - 240 eKr – Rooma teatri sünd. Rooma teatris kaotati koor ja tantsulava, alguses ei kasutatud maske. Näitlejateks olid orjad ja vabakslastud
Theseus tahtis abielluda Dionysose pruudiga, nad läksid Naxose saarele, aga seal tulid jumalad vahele ja saatsid Theseuse koju ja Dionysos sai oma naise ikka tagasi. Ariadne sai tapetud kas Artemise poolt, v suri ta sünnitusel, v poos ta ennast üles- ära igatahes ta suri. See surm ja abielu Dionysosega on omavahel seotud. Ariadne seondub kreetaga. See kõik osutab dionysose Kreeta sugemetele. Tekib sarnasus laps-Zeusi ja Dionysose vahel. Seega võib arvata, et Dionysosel kumab taga mingi härg-jumalus. Dionysost peetakse suht uueks jumaluseks, sest Homerose eepostes mängib ta suht väikest rolli. Lood on pidvalt tema tulemisest, aga teda ei võeta vastu. Alates 7.saj tuleb ta alles igale poole- vaasidele ja veininõudele jne. Seepärast arvati alguses, et ta kultus polnud enne juurdunud ja 7.saj tueb ta kuskilt väike-aasiast. Praeguseks on see arvamus hüljatud- see oli nii kaua kuni desifreeriti lineaarkiri B ja sealt leiti Dionysose nimi. Allilm
annaabi.ee 
