monoloogides, mis ühtlasi väljendavad ka on vastuolus. Ta Varieerib Boccaccio enda seisukohti. Stiil: 1) rahvalik sõnavaraga, kujundite paljusus. kõnekeel 2) poeetika-ülev stiil Autor teoses Raamjutustuse meeskarakterid kehastavad Autor on üks palveränduritest Ta ise ja ta vend on tegelaste Boccaccio erinevaid poolusi. 1) Dioneo-lõbus ja hulgas, Marguerite=Parlemente mahlakas, Venusele pühendatud B. 2) Filostrato- armastuse poolt võidetud, reedetud, õnnetu, armastav B. 3) Pamfilo-üleni armastus, edukas armastaja B Tähtsus, mõju Novell saab sügavalt humanistliku mõõtme, see Pilt tolleaegsest ühiskonnast, 1 Annab pildi 16. saj õukonnaelust.
surma sai see poeg valitsejaks, kelle käes oli sõrmus. Nii kestis see mitu põlvkonda järjest. Üks valitseja aga armastas oma kõiki kolme poega ning lasi kaks sõrmust juurde teha. Peale surma said kõik valitsejaks. Juut vastas sellega ka küsimusele, et igal inimesel on õigus oma arvamusele ja sellele millesse uskuda. Saladino sai aru, et juut on tark mees ning juut laenas talle raha. Saladino maksis kõik tagasi ning neist said head sõbrad. 4.Novell Järgmisena oli jutujärg Dioneo käes. Ta rääkis teistele loo ühest mungast. Nimelt läks ühel ilusal päeval üks munk Lunigianas jalutama ning kohtas üht kena tütarlast. Ta viis selle tütarlapse kloostrisse ning oma tuppa. Peagi tuli abt ning sai aru, et seal toas on naine. Ta läks tagasi oma tuppa ning kavatses pärast munka karistada. Munk aga kuulis, et abt käis ukse taga ning läks abti juurde ja andis talle toavõtme ning ütles, et läheb metsa kuigi tegelt peitis end teise tuppa. Siis läks abt
Viimase päeva lugudes jutustatakse vaimulike õilsatest tegudest, kujutatakse looduse kõrgemat poolt. „Dekameroni“ ehk „kümmepäevaku“ tegelased on kümme noort inimest, kellest igaüks jutustab kümnel päeval kaaslastele ühe loo, novelle on kokku sada. Jutustajateks on seitse 18- 28. aastast õilsat ja kombekat daami - Pampinea, Fiametta, Filomena, Emilia, Lauretta, Neifile, Elisa ning kolm viisakat noormeest - Pamfilo, Filostrato, Dioneo. See on raamjutustus, mis peegeldab vahetut kaasaega, 1348a katku. Jutustatakse Firenze lähedal villas. Sissejuhatuses kirjeldatakse põhjalikult, mida on katk Firenzes korda saatnud. Nii nagu 14.sajandil ja ka praegu, paneb kriisiolukord ja hirm käituma inimesed täiesti ebatavaliselt. Katku tõttu levib masendus ja ükskõiksus. Inimesed ei aidanud enam isegi oma lähedasi ja sugulasi, esimesel võimalusel põgeneti. Alguses tulid veel surnu majja kokku naissoost
1.lugu (1p4n)kirikuga seotud tegelane munk, kes rasket karistust väärivasse pattu on langenud, pääseb karistusest seeläbi, et oma abtile sedasama süütegu sündsalt ette heidab. Filomena oli oma loo jutustamisega lõpule jõudnud ja vait jäänud, kui tema kõrval istuv Dioneo hakkas kohe rääkima ega oodanud kuninganna käsku. Ta lootis, et talle ei heideta ette, kui ta lühidalt jutustab, millise kavalusega üks munk raskest karistusest pääses. Maanurgas Lunigianas oli klooster, mille püha maine oli laiemalt levinud ja munkade arv suurem kui praegu. Teiste hulgas oli seal ka üks noor munk, kel oli nii palju mehist jõudu ja elurõõmu, et isegi paastud ja valvamised ei suutnud seda nõrgendada. Ühel keskpäeval, kui
kaasaegsest Napolist, seltskonnaelust, kommetest, vaatepunkti kandja naine. "Dekameron" (1349-1353) aluseks: 1) kohalikud anekdoodid, 2)suulised pärimused ja elujuhtumused (Firenze), 3)keskaja ladinakeelsed jutukogud, 4)idamaised allegooriad ja valmid, 5) fabliood; 87 novelli tegevus Itaalia pinnal. 1348.a. nn musta katku aasta: 7 neidu: Pampinea, Fiammetta, Filomena, Emilia, Lauretta, neifile, Elisa ja 3 noormeest: Filostrato, Pamfilo, Dioneo lähevad linnalähedasse villasse, kus veedavad 15 päeva jutustamise ja ajaviitemängudega (raamjutustus). Novellid sisaldavad erinevaid motiive: traagilisi, koomilisi, ajaloolisi, muinasjutulisi. Temaatiliselt 4 osa: I osa 1 päev, esitatakse juhtmotiivid, mis hiljem korduvad; II osa 2.-5.päev saatuse teema; III osa 6.-9. päev mõistuse võidukäik; IV osa 10.päev varasemate probleemide lahendus. B kujutas kaasaegset elu äärmiselt mitmekülgselt (erinevad ühiskonnakihid)