kilpkonnalistel ning mõnedel sisalikel. (Tõnu, T. 1991) Siit on püütud leida põhjendusi Kriidi ajastu teisel poolel toimunud maakera loomastiku suurele muutumisele. Algpõhjuseks peetakse kliima järsku jahenemist. Juhul, kui Kriidi ajastu suurtel sisalikel (ehk dinosaurustel) esines TSD, võis juba mõnekraadiline kliima jahenemine muuta niivõrd oluliselt nende loomade populatsioonode soolist struktuuri, et tagajärjeks oli väljasuremine. Kuid miks surid kõrvuti dinosaurustega välja ka mitmed teised roomajad (ihtüosaurused, pterosaurused jt) ning selgrootud, kilpkonnad ja krokodillid jäid elama? Teooria esitajad on ühe põhjendusena toonud väite, et suured sisalikud elasid enam avatud biotoopides, väiksemad roomajad (sh krikodillid, kilpkonnad, sisalikud) enam vee ääres, kus kliima muutused ei avaldunud nii järsult. Väiksemate kehamõõdetega roomajad (lindude, imetajate eellased, sisalikud, maod, krokodillid, kilpkonnad) elasid erinevalt suurtest
· Ehitati 5 aastaga, 585 miljardi dollari eest Powerpoint Templates Page 43 Tühi linn Powerpoint Templates Page 44 Tühi linn Powerpoint Templates Page 45 Tühi linn Powerpoint Templates Page 46 Tühi linn Powerpoint Templates Page 47 Tühi linn Powerpoint Templates Page 48 Dinosaurused Hiinas · Suurim fossiilide leiukoht maailmas · Umbes 7000 skeletti, · Jalajäljed · Vihjed sellele, mis dinosaurustega juhtus · Fossiilid paiknevad kihiti, "korrustena" Powerpoint Templates Page 49 Dinosaurused Hiinas · Külainimesed kasutavad siiani dinodauruste fossiile lihaskrampide raviks; "draakoni luud" Powerpoint Templates Page 50 Dinosaurused Hiinas Powerpoint Templates Page 51 Powerpoint Templates Page 52 Flöödikoopad Powerpoint Templates Page 53 Powerpoint Templates Page 54 Saab vist ainult Hiinas juhtuda
tänu oma iseloomulikele kahes reas asetsevatele harksaba sarnastele plaatidele, mis kasvavad vertikaalselt mööda tema küürus selga ja kahele paarile pikkadele ogadele, mis sirutuvad välja horisontaalselt tema saba otsa lähedalt. "Stegosauruste sabad olid kindlasti ühed kõige ohtlikumad relvad, mis kunagi ühel taimtoidulisel loomal on arenenud". (Bakker) Selline relv oli ilmselt hädavajalik, kuna Stegosaurus eksisteeris koos suurte kiskjate theropood- dinosaurustega, nagu hirmuäratav Albosaurus. Nende plaatide funktsiooni üle on palju vaieldud. Esialgselt arvati, et need on teatud liiki soomused, kuid uurijad on välja pakkunud ka, et need võisid aidata kontrollida kehatemperatuuri. Tuuletunneli testid viitavad sellele, et need plaadid on kuumuse kogumiseks ja hajutamiseks sobiva kujuga. Stegosaurused on tuntud ka oma tähelepanuväärselt väikese aju poolest, mis kaalus kõigest 80 grammi ilmselt piisav tema vajaduste rahuldamiseks. [3]
Kokkupõrge toimus 65 miljoni aasta eest, just samal ajal, kui dinosaurused kadusid. See sündmus muutis järsult maakera kliimat ja võis olla ka dinosauruste hävimise põhjuseks. (Walker et al, 2001) Samuti on ka teisi teooriaid. Dinosaurused olevat muutunud nii suurteks ja kohmakateks, et ei suutnud enam paljuneda ega end liigutadagi. Suuruse tõttu olevat neil olnud hingamisraskused. Samuti on arvatud, et nad olevat sooritanud enesetapu. Ent ükski neist oletustest ei selgita, miks dinosaurustega samal ajal kadusid ka paljud teised loomaliigid. (Cambournac, 2006) Paleontoloogia Paleontoloogia on teadus kunagi Maal elanud organismidest. Peamisteks uurimisobjektideks ja evolutsiooni tõenditeks on maakoore fossiilid ehk kivistised surnud organismide mineralisserunud osad ja jäljendid. Kivististe omavahelisest ja praegusaegsete organismidega võrdlusest tuletatakse liikide sugulust ja päritolu ning muutmistegureid
Näiteks on juba me lõualuu ja ka kontide ehitus muutnud, me ei suudaks süüa toorest liha, ega metsas odadega loomi küttida. Elu tänapäeval on inimestele väga lihtsaks tehtud, võttes näiteks selle, et me saame juba koju toitu tellida. Siis kui sa enam süüa ka ei viitsi teha, tuuakse see sulle otse ukse ette. Kolakowski, L. (2008). Mida küsivad meilt suured filosoofid. 5.2 Muutused tänapäevas Kuigi on see võimatu, siis sooviksin kasvõi ühe päeva maakeral elada koos dinosaurustega, elada metsas ja tunda seda elu, mida tundsid meie eelvanemad. Äkki muutuksid inimesed ka rasside suhtes tolerantsemaks ja toredamaks, sest siis saaksid nad aru, et praegusel ajal ja selliste inimestega on parem koos elada, kui dinosauruste või raevukate ahvidega. Kolakowski, L. (2008). Mida küsivad meilt suured filosoofid. 12 Kokkuvõte
Loodetavasti annab see töö aimu Uus-Meremaa pärismaiste konnade seisukorrast ja nende kaitsmise vajadusest ja olemasolevast kaitsest. 1.Konnade lühitutvustus 1.1.Pärismaised konnad Uus-Meremaal elavad sugukonna Leiopelmatidae konnad, keda on alles jäänud 4 liiki ja kõik need liigid elavad Uus-Meremaal. Neid iseloomustab üks lisa selgaroolüli ( kokku on neil 9, tavaliselt on konnadel 8) ja lisa musklid, mis lubavad neil oma saba liputada.Need näitavad nende konnade sugulust dinosaurustega (olemas olev amphicoelous vertebrae ja presachral vertebrae). (http://www.nzfrogs.org/NZ+Frogs.html 05.10.2009) Nad on väga väikesed konnad, enamasti kuni 5 cm pikad, ja nad munevad oma munad märjale pinnasele, enamasti kivide või taimede alla. Pärast koorumist kullesed kinnituvad isase seljale ega vaja voolavat vett. Eluiga on kuni 30 aastat. Sellesse sugukonda kuuluvad perekonna Leiopelma konnad, kellest 4 liiki on elus ja 3 on välja surnud viimase tuhande aasta jooksul
annaabi.ee 
