Ühisveevarustuse süsteemi iseloomustavad suurused on toodud (Tabel 2) ning veetarbimist iseloomustavad suurused on toodud (Tabel 1). Kinemaatiline viskoossus () = 1,308 * 10-6 m Maksimaalne lubatud kiirus torudes (v) = 0,8 m/s Toru ekvivalentkaredus (e) = 0,1 mm Pumba kasutegur () = 0,6 Ajami kasutegur (a) = 0,95 Ülesanne: Dimensioneerida ühisveevarustussüsteemi torud Dimensioneerida ühisveevarustussüsteemi toitev pump Leida dimensioneeritud pumba vajalik ajami võimus Koosta ühisveevärgi torustikeskeem ja kannaskeemile: o toru materjal, välisläbimõõt, pikkus o pumba vooluhulk ja tõstekõrgus PE De 140 500m PE De 200 400m PE De 315 100m
................................................................................................ 11 7. PÕHIELEMENTIDE SPETSIFIKATSIOON ................................................................ 13 KASUTATUD KIRJANDUS ................................................................................................ 14 2 SISSEJUHATUS Antud kursusetöö eesmärgiks on projekteerida tõsteseade vastavalt lähteandmetele. Dimensioneeritud elemendid võetakse vastavast kursusetöö juhendist ja käsiraamatust. 1. LÄHTEANDMED Kursusetöö teostamisel lähtuti järgmistest algandmetest: [1] 1. Variandi number 06. 2. Konveieri tootlikkus on Q = 600 T/h. 3. Tõstekõrgus H = 5 m. 4. Kaldenurk on =12°. 5. Materjaliks on slakk, mille mahumass = 750 kg/m3 = 0,75 T/ m3. 6. Lindi kuju lame. 3 2. KONVEIERI LINDI ARVUTUS 2.1. Lindi laiuse B leidmine
VLK-armeeritud betoonkoorik Üldist VaheLaeKoorik on 50 mm paksune armeeritud betoonkoorik, mis moodustab vormipõhja monolitiseerivale betoonile. Selles asuvad 600 mm vahega sõrestikkandurid ehk triarmatuurid ja piki- ning ristiarmatuur, mis on dimensioneeritud vastavalt iga projekti koormusolukorrale. VLK on valatud betoonist C30/C35, 50 mm paksune, sisaldab tõmbearmatuuri ja triarmatuuri, mis on mõeldud 160 kuni 300 mm paksusele vahelaeplaadile. Kui vahelae konstruktsiooni massi on vaja vähendada, pannakse triarmatuuride vahele 400 mm laiused polüstüreentäited, saatelehel on märge VLK Light. VLKkaalon120kg/m2. Tüüpiline 2,4 m laiune 50 mm paksune VLK kaalub 0,31 T/m.
tohi kaitselüliti nimivool olla suurem kui 10 A . Vabansti Vabasti on seadis automaatkaitselülitis, mille abil toimub vooluringi ühendavate kontaktide automaatne lahutamine. Elektromagnetiline vabasti on mõeldud kaitseks lühise eest, elektrotermiline aga liigkoormuse eest. Vabasti on Automaatkaitselülitite üheks oluliseks osaks. Rikkevoolukaitselüliti Rikkevoolukaitselüliti ehk rikkevoolukaitse on kaitse, mis on dimensioneeritud eelkõike inimeste, ka elektripaigaldistes püsivalt viibivate loomade kaitseks nendele eluohtliku elektrivoolu eest või ka ehitiste ja rajatiste elektripaigaldiste rikete põhjustatava tuleohu minimiseerimiseks. Rikkevoolukaitselüliti reageerib ehk rakendub elektritoiteahela kontaktide tõhusa lahutamisega rikke tagajärjel tekkinud kaitsmes seadistatust suurema ja ohtlikuma ahelate(faasi(de)- ja neutraali) voolude erinevus(t)e ehk rikkevoolu tõttu.
Seetõttu võiks luua võimaluse sissevoolu sulgemiseks ja väljavoolus veetaseme alandamiseks. Sissevoolu reguleerimise seadeldis tuleb kavandada kõikidele kraavi-oja kõrvale loodavatele tiikidele. See võib olla lihtne puitplankudega suletav lüüs, mis tekitab vooluveekogus paisutuse. Väljavooluseadeldiseks sobib nii plankudest lüüs kui ka kaev, kus on veetaseme reguleerimiseks sisse ehitatud 90° põlv. Veetaseme reguleerimise seadeldis peab olema dimensioneeritud maksimaalsele vooluhulgale ning suutma pidevalt läbi juhtida pealetuleva veehulga, et vältida kallaste erosiooni. Sette sissevoolu tõkestamine sissevoolu Sette sissevool on probleemiks otse vooluveekogule ehitatavatele tiikidele. Voolukiirus langeb ja osakesed settivad. Nende kinnipüüdmiseks enne tiiki sissevoolu on tõhus ehitada 9
.................................... 22 11.6. Piduri spetsifikatsioon...................................................................................................... 22 KASUTATUD KIRJANDUS ..................................................................................................... 23 2 SISSEJUHATUS Antud kursusetöö eesmärgiks on projekteerida tõsteseade vastavalt lähteandmetele. Dimensioneeritud elemendid võetakse vastavast kursusetöö juhendist ja käsiraamatust. 1. LÄHTEANDMED Kursusetöö teostamisel lähtuti järgmistest algandmetest: [1] 1. Variandi number 06. 2. Tõstetava koormuse väärtus Q = 80 kN. 3. Tõstekõrgus H = 11 m. 4. Reziim keskmine reziim. 5. Trossi väikseim lubatud varutegur kv = 5,5 [1, lk. 13, tabel 5] 6. Kandvate trossiharude arv z = 4 [1, lk. 12, tabel 4] 7. Veerelaagri kasutegur = 0,98 [1, lk
Sissemurdmiste avastamiseks võib kasutada nt liikumisandureid, klaasipurunemisandureid, avamisandureid, videokaameraid jne. Andureid võib omavahel erineval viisil võrku ühendada. Olenevalt kaitstavate tsoonide liigist ja suurusest ning kehtivatele eeskirjadele tuleb välja valida ja installeerida sobivad süsteemid. Valve- ja tuletõrjesignalisatsiooni planeerimisel ja arendamisel tuleks tähelepanu pöörata asjaolule, et trassid võrgu loomiseks oleks piisavalt dimensioneeritud ning et trasside kasutamise suhtes võetaks ette võimalikult vähe muudatusi. Et valve- ja tuletõrjesignalisatsiooni kaitsevõimet säilitada, on vaja planeerida selle regulaarne hooldus ja funktsioonikontroll. Kui valve- ja tuletõrjesignalisatsioon puudub või ei ole olemasolevat võimalik kasutada, tulevad miinimumlahendusena kõne alla lokaalsed valveandurid. Need töötavad täiesti iseseisvalt, ilma et oleksid ühendatud valvekeskusega. Häiresignaal hakkab tööle
Tugevuskontroll koondatud jõu puhul NRdc=399,2 kN > Nedc=318,7 kN 80% Seina osa (posti) tugevuskontroll NRd = 2568 kN > NEd= 1595 kN. 62% (esimesel korrusel) NRd = 1092 kN > NEd= 897 kN. 82% (kuuendal korrusel) Kõik kandevõimed on tagatud. Arvutused näitavad, et valitud seinade paksused: Korrustel 1-5 kiviseinade paksus 51 cm Korrustel 6-1 kiviseinade paksus 25 cm on dimensioneeritud õigesti ja eriti suurt varu neil ei ole. Järeldus: projekteeritud 11-ne korruseline kivihoone kannab temale mõjuvate koormuseid ilma kandepiirseisundi ületamist ja ilma ehitusmateriali raiskamist Koostas N.N 2011 40 TTÜ Kivikonstruktsioonid projekt EER0022 12. Kasutatud kirjandus 1. Kivikonstruktsioonid EVS 1996-1-1:2002(EPN-ENV 6.1
(läbipuhe ja soojakadu) Ebapiisav / vale vahendiga soojustuse kinnitus ja tihendamine (parem siiski "silikoon" kui mitte midagi). Katuse "2-in-1 soojustus ehk soojustus koos pealmise soojustuse ja katte korral peab tüübeldus tihendamast materjalist tuuletõkkekihiga on arvestama ka tuule koormusi (olema katkestatud voodriankruga. Vajab täiendavat 121 dimensioneeritud kindlale tuulejõule). tihendamist. ... Sageli on soojalekete ja kondensi Vanade katuste rekonstrueerimisel on tekke põhjuseks mõni märkamata raha kokkuhoiul vead kerged tulema jäänud või hooletult tehtud pisidetail (servaliited, parapeti taga tuulutus (pildil lekke süüdlane aknakiil, aken ei jookseb allapoole soojustustsooni jt). ole ka tihendatud tuule- ja auruteibiga).
uuritava piirseisundi prognoosimiseks. (2) Võimaluse korral peaksid arvutusmudelid põhinema kvantitatiivsetel Projekteerimise alused 23 katselistel uuringutel. 8. DIMENSIOONIMINE KATSETE PÕHJAL (1) Osa dimensioonimisprotsessist võib läbi viia füüsiliste mudelitega tehtud katsete phjal. Katsete korraldus ja katsetulemuste analüüs peavad olema sellisel tasemel, et nende alusel dimensioneeritud konstruktsioonid oleksid kõigis piirseisundites ja koormustingimustes sama töökindlad kui EPN 2...7-le vastavate arvutuste põhjal dimensioonitud konstruktsioonid. 9. OSAVARUTEGURITE MEETODI KASUTAMINE 9.1 Sissejuhatus 9.1.1 Osavarutegurite meetodi olemus (1) Eesti ehituskonstruktsioonide projekteerimisnormides EPN 1...7 tagatakse konstruktsioonide piirseisunditel põhinev töökindlus nn. osavarutegurite meetodi (ingl.k partial safety factor method) abil.
Kui mastidele on paigaldatud käigurajad või tööplatvormid (vt EEE), tuleb nad arvutada suurimatele koormustele. Kõigi elementide puhul, kuhu võidakse ronida ja mille kalle rõhttelje suhtes on alla 30º, tuleb eeldada elemendi raskuskeskmesse rakendatuks vertikaaljõud normväärtusega 1,0 kN. Muid koormusi seejuures ei eeldata. Kui toimub eel- montaaž maapinnal, tuleb lisada täiendavaid nõudeid ja ettevaatusabinõusid. Mis tahes trepid ja astmed peavad olema dimensioneeritud kontsentreeritud vertikaalkoormusele normväärtusega 1,0 kN, mis toimib konstruktsiooni kõige ebasoodsamas punktis. Detailsemalt − vt EEE, eurostandard EN 50341-1 ja EE võrgustandard ELAKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE 39 © TTÜ ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT, PEETER RAESAAR ÕHULIINIDE KONSTRUKTIIVOSA PROJEKTEERIMINE Avariikoormused Et anda miinimumnõuded mastide väände- ja paindekandevõimele (pikikande-
annaabi.ee 
