Aleksis Kivi Aleksis Kivi nimi kuulub suurimate hulka soome kirjanduse ajaloos. See märgib murrangut idealiseerivast rahvusromantikast realistlikuma rahvaelu kujutamise poole ja hoopis artistlikumat suhtumist oma ülesandesse seni valitsenud diletantismi asemel. See kahesaja aasta eest toimunud murrang tähendab õieti selle kirjanduse tõusutee algust. Kuid Kivi enese elulugu on üks kurvemaid soome kirjanduse ajaloos. Aleksis Stenvall, nagu oli ta nimi eraelus, sündis 10. Oktoobril 1834 Uusimaa läänis Nurmijärvi kihelkonnas Palojoe külas. Küla asus ligi nelikümmend versta Helsingist. Tema isa oli külarätsep, kuid mõnes mõttes kõige haritum selles piirkonnas, sest peale soome keele oskas Aleksise isa ka rootsi keelt
kunsti probleemide, rahvusliku omapära ja kunstniku isikupära üle. Rudolf Tobias oli eesti esimene kompositsiooniharidusega eesti helilooja, organist ja pianist ning ka veel muusika kriitik. Ta oli andekas ja omapärane muusik, keda võiks nimetada geniaalseks. Tobiasega algas uus muusika ajastu eesti muusikaloos muusikazanrite avardumine suurteoste poole ( ta ei kirjutanud sümfooniat ega ka ooperit ). Ta oli uuemeelne kunstnik, kes võitles rahvusliku kunsti eest ja diletantismi vastu. Ta oli seotud ka " Noor Eesti " rühmitusega. Kokkuvõte Rudolf Tobias, kui eesti instrumentaalmuusika alusenijana on eesti muusika üks suurimaid suurkujusid. Paljulapselisest perest pärit andekas muusik, kes julges välja öelda oma põhimõtteid ja kritiseerida põhimõtteid, mis polnud tema arust õiged. Suurelt oli ta seotud ka kiriku ja orelimänguga. Mõtles oma tulevikuvaadetele ja
millegagi tema koorilauludest. Klaverilooming on kirjutatud saksa salongiheliloojate ajaviitepalade otsesel eeskujul ning neil pole muusikalist väärtust. K. A. Hermanni viiuli- ja ansamblipalad kujutavad endast lühikesi, arendamata eesti rahvatantsuviise. Nad olid mõeldud tantsude saateks ja koduseks musitseerimiseks. Lavalis-muusikaline teos "Uku ja Vanemuine" on kirjutatud rahvamuistendi aineil. Naiivsele süzeele vastab diletantlik muusika. Ehkki K. A. Hermanni loomingus on palju diletantismi, ei puudu tal tähtsus ka heliloojana. Mitmed tema koorilaulud on veel tänapäevalgi populaarsed ("Kui Kungla rahvas", "Oh laula ja hõiska" jne.). Eesti klassikalise koorilaulu raudvarasse kuulub aga kindlalt "Isamaa mälestus". K. A. Hermanni suurim teene eesti muusikaajaloos seisneb muusikahariduslikus tegevuses. TEOSED Muusikalised lavateosed: *Lauleldus "Uku ja Vanemuine" ehk "Eesti jumalad ja rahvad" (rahvamuistendi aineil) Koorimuusika:
( 1873 Käina 1918 Berliin ) Rudolf Tobias oli eesti esimene kompositsiooniharidusega eesti helilooja, organist ja pianist ning ka veel muusika kriitik. Ta oli andekas ja omapärane muusik, keda võiks nimetada geniaalseks. Tobiasega algas uus muusika ajastu eesti muusikaloos muusikazanrite avardumine suurteoste poole ( ta ei kirjutanud sümfooniat ega ka ooperit ). Ta oli uuemeelne kunstnik, kes võitles rahvusliku kunsti eest ja diletantismi vastu. Ta oli seotud ka " Noor Eesti " rühmitusega. Tobias sündis Hiiumaal Käina Köstri peres, kus oli 13 last. Tema muusikaline andekus ilmnes varakult, juba 6 aastaselt olevat ta isaga orelit mänginud. Isa andis talle esimesed muusikalised teadmised ja oskused. Esimesed heliteosed komponeeris ta 9 aastaselt. 12 koraaliprelüüdi. Tobias sai kodust tõsise suhtumise töösse, samuti huvi klassikalise muusika vastu
Looming: satiiril on õigus paljastada inimlikke pahesid. Luuletaja voorued: kokkusurutus, teravmeelsus, peen iroonia. Eeskujuks tuleb võtta kreeka klassikud (visa töö). Massi imetlust ei tohi taotleda. Kritiseerib Luciliust, kelle järglaseks ta end peab (paljusõnalisus, ebaselgus ja stiili lohakus on halvad). Autor ei nõustu vana-aegsete rooma kirjanike liialdatud austamise vastu, avaldab eitavat suhtumist moodsasse diletantismi luule alal. Horatius taunib ,,sisult armetuid ridu, kõlaküllast kremplit", rõhutab sisu tähtsust. Peab oluliseks nii luuletaja loomupärast andekust kui ka virkust (hoolikust teose viimistlemisel). Poeet ei pea mitte ainult vaeva nägema, vaid ka palju teadma, et oleks, mida öelda. Seetõttu on tarvis, et luuletaja oleks mõtleja. Sügava filos. haridusega isik. Soovitab õppida kreeka poeetidelt, tähelepanelikult vaadelda elu. Luuleteose keel vastaku zanrile, milles autor kirjutab
annaabi.ee 
