· erutub atsetüülkoliini toimel Pars symathica Truncus sympathicus kujutab enast paravertebraalsete ganglionite paarilist ahelat. Funktsioon: · Sooned ahendab kõikjal, ei ahenda töötavates ja pideval töötavates elundites (süda, kopsud, neerud), südame pärgarterid ja töötavate skeletilihaste sooned lainevad. · Silelihased lõõgastab siselihaseid (vähendab toonust ja peristaltikat), stimuleerib sfinktereid, karvapüstitajaid, m dilatator pupillaet. · Näärmed vähendab sekreedi hulka või pärsib näärmete tegevust (erandiks on higinäärmed ja neerupealis) Peapk harud lülituvad ümber 1. kaelaganglionis 1. N caroticus internusplexus caroticus internusganglion pterygopalatinum, ganglion ciliare 2. Nn carotici externiplexus caroticusganglion oticum, ganglion submandibulare 3. N jugularis9 ja 10 kraniaalnärvile 4. N vertebralisplexus vertebralis Muude harude ümberlülitused:
Cluster-peavalu, migreen, Karotiidarteri dissektsioon, Karotiidarteri tromboos, Orbitasisesed tuumorid, Herpes zoster viirus. 4 KLIINILINE PILT Klassikaline Horneri sündroomi triaad – mioos, ptoos ja anhidroos – esineb suhteliselt harva ning sümptomid on tavaliselt tagasihoidlikud (3). Sümpaatilise innervatsiooni häirumine inaktiveerib m. dilatator pupillae, pupill aheneb, tekib mioos. Võib esineda ka dilation lag – dilatatsiooni mahajäämus – haaratud silma pupill dilateerub aeglasemalt kui terve silma pupill(15-20 sekundit) (2). Lisaks sümpaatilise innervatsiooni häire põhjustab m. tarsus superior lõõgastamist ning silmapilu aheneb. Võib esineda ka niinimetatud upside-down ptoosi. Ptoos võib olla väga nõrgalt väljendunud (ainult 1-2mm) ning esineb ainult 12% juhtumitest. Silmapilu ahenemine
opticuse lat. küljel. Juured: a) Radix sensoria n. nasociliariselt (n. trigeminuse n. ophtalmicuse mediaalne haru) gangl. trigeminalest b) Radix parasympathica n. oculomotoriuselt (III) nucl. oculomotorius accessoriuselt c) Radix sympathica plexus caroticus internuselt, mille moodustavad postgangl. kiud (tuleb ülemisest kaelaganglionist, seal ÜL) Ganglioniharud nn. ciliares breves innerveerivad silmamuna: 1. Sümpaatilised kiud: m. dilatator pupillae 2. Parasümpaatilised kiud: m. sphincter pupillae ja m. ciliaris 1. Pupillaarrefleks (sümpaatiline): nucl. intermediolateralis radix ventralis n. spinalis r. communicans albus truncus sympathicus gangl. cervicale superior ÜL plexus caroticus internus gangl. ciliare nn. ciliares breves m. dilatator pupillae 2. Silmamunakestade tundlikkus (radix sensoria kaudu): silmamuna kestad nn. ciliares breves gangl
Sekretsioonitüübilt jagunevad higinäärmed merokriinseteks ja apokriinseteks näärmeteks. 36. Silma vikerkesta ja ripskeha ehitus Iiris ehk vikerkest (iris) on soonkesta kõige eespoolsem osa, õhuke ketas tsentraalse avaga (pupilliga). Eesmine pind on epiteelitu, piiritlevad strooma fibroblastid ja melanotsüüdid. Strooma koos rohkete veresoonte, pigmentrakkude ja m. sphincter pupillae’ga. Tagumine kahekihiline pigmentepiteel, mille eesmine osa moodustab pupilli laiendaja lihase m. dilatator pupillae. Melanotsüütide arv määrab silma värvi. Eraldab silma eeskambrit tagakambrist ja toimib diafragmana, reguleerides fotoretseptoritele langevat valgushulka. Siliaar- ehk ripskeha on ringjas soonkesta moodustis saagserva, iirise baasise ja läätse serva vahel. Ora serrata – selgelt piiritletud üleminek reetina optilise ja pimeosa vahel. Eesmine osa koosneb tsiliaarjätkest (pars plica), millele kinnituvad ripsvöötme kiud, tagumine osa on jätketeta (pars plana). M
Veresoonterikka soonkesta ülesanne on toita võrkkesta. Soonkestas sisalduv pigment annab sellele musta värvuse, mis muudab silma pimekambriks. Vikerkest (iiris) asub selles kambris sarvkesta taga ning kontrollib pupilli abil silma langeva valguse hulka. Parasümpaatilise närvi juhitud silmaavaahendaja lihase (m. sphincter pupillae) kiud asetsevad silmaava ümber sõõrjalt ehk ringjalt ja pupill aheneb (mioos). Silmaavalaiendaja lihase (m. dilatator pupillae) kiud paiknevad radiaalselt, pupill laieneb (müdriaas) ja seda juhib sümpaatiline närvisüsteem (→ ptk „Olukorra ülevaatus, seisundi hindamine ja patsiendi läbivaatus“). Mioos – pupillide ahenemine Müdriaas – pupillide laienemine Nägemisel peavad valguskiired läbima silma erinevaid osi ning jõudma võrkkestale. Tsiliaarkeha ehk ripskeha ülesandeks on silma akommodatsioon. Võrkkest (retina) on kõige sisemine kiht, millele projitseeritakse nähtavad kujutised
annaabi.ee 
