praegusele tasemele- 2400 ühikut mõlemal). Sellele nn SRP-1 lepingule pidi järgnema ka SRP-2 mis oleks veelgi vähendanud kandurite hulka. SRP-2 lepingu labirääkimised hakkasid 1973.a. kuid tekst kooskõlastati alles 1979.a. Selleks ajaks oli aga pingelõdvendus lõppenud ning Washington ei allkirjastanud seda lepet! Helsingi protsess e euroopa julgeoleku ja koostöönõupidamine kujunes pingelõdvenduse sümboliks euroopas. Loodeti, et lääne ja ida koostöö mahendab kommunistlikke diktatuurireziime kesk- ja ida-euroopas. Moskva ja lääneriikide vahendajana etendas olulist rolli soome president Urho Kaleva Kekkonen. 1973. a juulis helsingis alanud nõupidamisel oli 3 etappi. I etapis osalesid välisministrid.II etapis (algas sama a septembris Genfis, kestis 1975. a-ni) pidasid läbirääkimisi lõppakti sisu üle diplomaadid ja eksperdid. Tegeldi konsensuse alusel. III etapp 1975.a juulis-augustis helsingis kus 1.aug 1975 allkirjastasid 33
Samas hakkas leppe sõlmimine eeskätt NSV Liidu poolse tegevusetuse tõttu venima ning katkes lõplikult 1979.a. seoses nõukogude vägede sissetungiga Afganistani. 1970-ndate algul algas Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamine. Moskva lootis seal saavutada seda, et lääneriigid tunnustaksid Euroopas välja kujunenud jõuvahekordi ja piire; lääs omakorda lootis läbi sellise koostöö mahendada Ida-Euroopa diktatuurireziime. Kokkulepetele kirjutati alla Helsingi tippkohtumisel 1975.a.(Soome oli tippkohtumiseks sobiv nii läänele (kapitalistlik riik), kui ka idale (finlandiseerumine). Helsingi lõppaktiga: · tunnustati olemasolevaid piire Euroopas · lepiti kokku majandus-, teaduse-, tehnika- ja keskkonnaalases koostöös 10
Külm sõda Lähiajalugu II Koostaja: P.Reimer 13 1970.aastate algul pandi alus Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamisele. Moskva lootis seal saavutada, et lääneriigid tunnustaksid Euroopas välja kujunenud jõuvahekordi ja piire. Lääneriigid omakorda tahtsid läbi sellise koostöö mahendada Ida- Euroopa diktatuurireziime. Kokkulepetele kirjutati alla Helsingi tippkohtumisel 1975, sest Soome oli tippkohtumiseks sobiv paik nii läänele (turumajandusele orienteeritud demokraatia), kui ka Moskvale (Soome finlandiseerumine). Helsingi lõppaktiga tunnustati olemasolevaid piire Euroopas ja lepiti kokku majandus-, teaduse-, tehnika- ja keskkonnaalases koostöös. Humanitaarküsimustes tehtav
algust iseloomustab pingelõdvendus ida-lääne suhetes. See ei kestnud kaua ja piirdus ainult Euroopaga ja USA-NSV liidu suhete mõningase paranemisega. Miks otsiti võimalusi suhete parandamiseks? 1. Oli toimunud Kariibi kriis ja inimesed hakkasid aru saama, et tuumasõda polegi võimatu. 2. Nähti, et sotsialismi ja kapitalismileerid on üsna võrdsed, mistõttu on kasulikum arendada vastastikust koostööd. 3. Loodeti, et ida-lääne koostöö mahendab ida-euroopa diktatuurireziime 4. Nõukogude liit tundus sõjaliselt järjest enam tugevnevat, tema edasised sammud olid ettearvamatud. Siit ka hirm nõukogude liidu ees. 5. Kommunismiprestiiz tõusis samal ajal kui USA oma käis alla seoses Vietnami sõjaga, mistõttu vajas lääs hingetõmbeaega. Pingelõdvenduse tähtsamateks saavutusteks võib lugeda: 1. 1963 sõlmiti tuumarelvakatsetuste piiramise leping katsetused lubatud vaid maa all.
112* NSV Liidu mõju suurenes arengumaades, kus ebastabiilse majanduse tõttu valiti nõukogude majandusliku ja sõjalise abi nimel sotsialistlik orientatsiooni. 1* 1970-ndate algul algas Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamine. Moskva lootis seal saavutada seda, et lääneriigid tunnustaksid Euroopas välja kujunenud jõuvahekordi ja piire; lääs omakorda lootis läbi sellise koostöö mahendada Ida-Euroopa diktatuurireziime. Kokkulepetele kirjutati alla Helsingi tippkohtumisel 1975.a.(Soome oli tippkohtumiseks sobiv nii läänele (kapitalistlik riik), kui ka idale (finlandiseerumine). Helsingi lõppaktiga: 59* tunnustati olemasolevaid piire Euroopas 60* lepiti kokku majandus-, teaduse-, tehnika- ja keskkonnaalases koostöös 61* humanitaarküsimustes tehtav koostööpunkt võeti vastu Moskvale vastu tahtmist, kuna
annaabi.ee 
