Bolsevik- enamlne, kommunist Venemaal demokraatia- poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning on kasutusel demokraatlikud vabadused. Demokraatlikud vabaduse- sõnavabadus, trükivabadus, koosolekute vabadus, elukoha valimis vabadus. Diktatuur- mitte milleski piiratud, jõule toetuv jõud. Fasism-äärmuslik diktatuurivorm Itaalias, mida iseloomustas juhikultus, militarism, rassism. Industrialiseerimine-suurtööstuste arendamine. Interventsioon- välisriikide relvastatud sekkumine teise riigi siseasjadesse. Kapitalism- eraomandusele ja vabaturumajandusel põhinev ühiskondlik süsteem. Koalitsioonivalitsus-erinevate poliitilistejõudude poolt moodustatud valitsus. Kolhoos- põllumajandusettevõte, milles tootmisvahendid on kolhoosi liikmete ühisomand. Kollektiviseerimine e kolhoseerimine-talude vägivaldne ühendamine kolhoosideks.
Leian et vaikival ajastul tehti ära palju suurt riigi korraldamises ning loodi uus põhiseadus mis ka vapside poolt heakskiidu sai. See nägi ette tugeva presidendi võimu loomist. Ning tänu sellele kehtestas riigivanem K Päts riigikogu vaikivasse olekusse (vaikiv aeg). Pätsi aeg oli autoritaarne riigi poliitika mis oli suhteliselt leebe ning vabameelne võrreldes Euroopas mitmel pool kindlustunud diktatuurides. 5. Kirjeldada diktatuure NSVL, Saksamaa ja Itaalianäitel; Itaalia Juht: Benito Mussolini Partei süsteem: Kehtestati ühepartei süsteem, ainsaks lubatud parteiks oli fasistlik partei. Sisepoliitika: Äärmuslik rahvuslus. Mussolini õpetuses on kesksel kohal rahvus. Kõik indiviidi- ja klassihuvid tuleb allutada rahvuslikele huvidele, üksikisikul pole rahvuse kõrval mingit tähtsust. Mussolinile ehk ducele (juhile) anti seadusega piiramatu võim, poliitilise opositsiooni allasurumiseks loodi salapolitsei ja rajati koonduslaagreid, ulatuslik terror Itaalias siiski puudus
majandusellu. Saksamaal, Prantsusmaal ja PõhjaEuroopas tekkisid sotsiaaldemokraatlikud erakonnad. Suurbritannias oli selleks Tööerakond. Sotsialistide arvates on riigi kohus toetada abivajajaid. Selleks kehtestada rikastele suuremad maksud ja selle raha eest luua kõigile võrdsed elutingimused. Sotsialistlikus ühiskonnas ei ole suurt varalist ebavõrdsust. Töölistele anti valimisõigus. B: Need on kommunism, fasism ja natsionaalsotsialism. Nende eesmärgiks oli demokraatia kukutamine ja diktatuuri kehtestamine. Kommunistide meelest oli tähtis klassivõitlus vaeste tööliste ja rikaste kapitalistide vahel. Vaesed pidid võimu haarama ja rikastelt vara ära võtma. Fasistidel ja natsidel oli oma rahvuse ülistamine ja kõik vaenlased tuli hävitada. I MS ajal haarasid kommunistid võimu Venemaal. Itaalias läks võim fasistliku partei kätte. Majanduskriisi ajal tulid Saksamaal võimule
Kohus ei suutnud maffiaid süüdi tunnistada, sest polnud piisavalt tõendeid. Diktatuurid Euroopas Demokraatia kriisi ja diktatuuri tekkimist soodustavad tunnused: 1. Muutused ühiskonnas keskklass kaotas mõjuvõimu, esile kerkis tööliskond. Töölised ja naised said valimisõiguse, mis põhjustas erimeelsusi valijate rühmade vahel. Tekkisid uued suured valijate rühmad, kelle rahulolematust suutsid tulevased diktaatorid edukalt ära kasutada. 2. Sõjamõju Inimesed olid harjunud kindlakäelise riigivõimuga. Juhid kasutasid ära seda, et inimesed vajasid tugevat juhti. 3. Pettumine Versailles' süsteemis Maailmasõjas kaotajad ja mõned võitjad (Jaapan, Itaalia, teatud määral Prantsusmaa). Riigipiirid ei arvestanud riikide ja rahvaste huve. Toetust leidsid need juhid, kes lubasid oma rahvale ebaõigluse jõuga heastada. 4
esseeride partei tekkis 1901. a Venemaal narodniklike rühmituste ühinemisel etniline mingi rahvaga või selle päritoluga seoses olev etruskid vanaajal Apenniini poolsaare põhja- ja keskosas elanud rahvas, kelle järgi piirkond sai nimeks Etruuria; nende päritolu küsimus on tänapäevani lahendamata F faalanks spartalaste lahingurivi, kus sõdalased kiivrit, rinnakaitset, suurt ümmargust kilpi, oda ja lühikest mõõka kandes rivistusid mitmesse viirgu fasism äärmuslik diktatuurivorm Itaalias, mida iseloomustas juhikultus, militarism ja rassism feenid Iirimaa iseseisvust taotlenud poliitilise salaühingu liikmed 19. sajandil feodaal (läänimees) feoodi ehk lääni saaja, kes andis selle eest isandale truudusvande, kohustudes seega isanda kutsel väesalga eesotsas sõjateenistusse ilmuma; valdav osa keskaegsetest ülikutest Lääne-Euroopas olid feodaalid
esseeride partei tekkis 1901. a Venemaal narodniklike rühmituste ühinemisel etniline mingi rahvaga või selle päritoluga seoses olev etruskid vanaajal Apenniini poolsaare põhja- ja keskosas elanud rahvas, kelle järgi piirkond sai nimeks Etruuria; nende päritolu küsimus on tänapäevani lahendamata F faalanks spartalaste lahingurivi, kus sõdalased kiivrit, rinnakaitset, suurt ümmargust kilpi, oda ja lühikest mõõka kandes rivistusid mitmesse viirgu fasism äärmuslik diktatuurivorm Itaalias, mida iseloomustas juhikultus, militarism ja rassism feenid Iirimaa iseseisvust taotlenud poliitilise salaühingu liikmed 19. sajandil feodaal (läänimees) feoodi ehk lääni saaja, kes andis selle eest isandale truudusvande, kohustudes seega isanda kutsel väesalga eesotsas sõjateenistusse ilmuma; valdav osa keskaegsetest ülikutest Lääne-Euroopas olid feodaalid feodalism (feodaalkord) ühiskonnakorraldus, kus valitseja andis ülikutele ja need
esseeride partei tekkis 1901. a Venemaal narodniklike rühmituste ühinemisel etniline mingi rahvaga või selle päritoluga seoses olev etruskid vanaajal Apenniini poolsaare põhja- ja keskosas elanud rahvas, kelle järgi piirkond sai nimeks Etruuria; nende päritolu küsimus on tänapäevani lahendamata F faalanks spartalaste lahingurivi, kus sõdalased kiivrit, rinnakaitset, suurt ümmargust kilpi, oda ja lühikest mõõka kandes rivistusid mitmesse viirgu fasism äärmuslik diktatuurivorm Itaalias, mida iseloomustas juhikultus, militarism ja rassism feenid Iirimaa iseseisvust taotlenud poliitilise salaühingu liikmed 19. sajandil feodaal (läänimees) feoodi ehk lääni saaja, kes andis selle eest isandale truudusvande, kohustudes seega isanda kutsel väesalga eesotsas sõjateenistusse ilmuma; valdav osa keskaegsetest ülikutest Lääne-Euroopas olid feodaalid feodalism (feodaalkord) ühiskonnakorraldus, kus valitseja andis ülikutele ja need
rahu tingimusi ülekohtuseks ja toetasid juhte, kes lubasid ebaõigluse jõuga heastada; pettumine deokraatlikus riigikorralduses: valimiskünnise ja demokraatlike traditsioonide puudumisel tekkinud terav riigisisene võimuvõitlus ja ebastabiilsus kahjustas demokraatia autoriteeti ja tõi kaasa igatsuse "kõva käega" valitsuse järele; majanduslikud raskused: tulevased diktaatorid lubasid võimule pääsedes riigi abi kitsaskohtade lahendamisel ning elujärje kiiret paranemist. Autoritaarne riik: enamik võimust on koondatud ühe isiku või isikute rühma kätte; poliitiliste erakondade tegevus on kas lõpetatud või piiratud; rahval puudub otsene võimalus oma juhtide otsuseid mõjutada; tähtsustatakse konservatiivseid väärtusi (ajaloost tuleb üle võtta ja säilitada kõik väärtuslik);
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
