perkond.Sellega oli Prantsumaal kuniga võim kukutatud. 3. Milline oli kunninga saatus revolutsiooni ajal? Jakobiinid nõudsid kuninga hukkamist .1793.aasta jaanuaris algas avalik kohtupidamine. Iga saadik pidi teiste ees oma oma eelistuse teatavaks tegema .Peale kolmepäevase kohtupidamise järel otsutati ühe häälega mõisteti kunigas surma.21.jaanuaril viidi kohtu- otsus täide Pariisi revolutsiooni väljakul.Kuningas tapeti giljotiiniga. 4. Kirjelda jakobiinide dikatuuri ja terrorit? Revolutsiooni päästmise vahendina nägid jakobiinid diktatuuri kehtestamist.1793.aasta juulis tapeti revolutsionni üks popullarsemaid juhte Jean Paul Marat.Marati mõrva kasutasid jakobiinid ära kutsudes oma poolehoidjad üles kätte maksma..Rahvapäästekomitee juhiks sai M.Robespierre.Jakobiinide diktatuuri ajal hukati üle 40000 inimese.Enamik terrori ohvreid olid lihtrahvas.1793.aasta oktoobris hukati ka kuninganna
diktatuuriga ning 1939. aastaks valitses dikatuur enamikes Euroopa riikides. Miks kehtestati paljudes riikides karmikäeline diktatuur? Itaalias vahetusid valitsused väga tihti ning linnades oli suur tööpuudus. Neis tingimustes loodi Rahvuslik Fasistik Partei, mille etteotsa sai Benito Mussolini. Tema lubas majanduselu taas heale järjele viia ning leidis palju toetajaid tänu rahva ülistamisele. Lõpuks 1925. aastal kehtestati üheparteisüsteem ning algas fasistliku dikatuuri kinnistamine. Nõukogude Liidus oli totalitaarne diktatuur. Diktatuur kujunes seal välja aastate vältel. 1918. aasta jaanuaris saadeti laiali Asutav Kogu ning mõne aasta jooksul saadeti laiali ka kõik teised parteid. 1936. aastal väljakujunenud põhiseadusega kehtestati lõpuks ka Nõukogude Liidus üheparteisüsteem. Saksamaal algas diktatuuri teke sellega, kui 1933. aastal oli Riigipäevahoone põleng, mille süüdlaseks peeti kommuniste. Selle
pettuti demokraatias. Nad väitsid, et on vaja kehtestada diktatuur. Mõjukamad mittedemok liikumised olid: kommunistlik, fasistlik ja natsionaalsotsialistlik Kommunistlik:sotsialistidest välja kasvanud; tööliskonnast pidi saama õnneliku homse ehitaja. Hirmuvalitsus, kõik kes vaenlaseks tunnistati, hävitada. Ka F ja N- hirmuvalitsemine, oma rahvuse ülistamine, vaenlased tuleks hävitada. Neil kõigil lubati avalikult tegutseda, see tõi raskeid tagajärgi, ohjad haarasid enda kätte dikatuuri pooldajad. 1919-Weimari linnas koosistuv Saksa Rahvuskogu töötas välja põhiseaduse, millega Saksamaa kuulutati demok vabariigiks. Sp nim seda ka mõnikord Weimari Vabariigiks See põhiseadus tagas kodanikele põhilised vabadused ja õigused. Saksas tegutses palju erinevaid erakondi,ametiühinguid ning teisi organisatsioone. 1924'ni oli Saksa täielikus kaoses, ning ka terav võitlus erakondade vahel. Elavnes Natsionalistliku Saksa Töölispartei tegevus. Erakond loodi 1919
Ärritas see, et pärast sõda kehtestatud riigipiirid ei arvestanud rahvaste ja riikide huve. Seepärast leidsid toetust need juhid, kes lubasid oma rahvale ebaõigluse jõuga taastada. Weimari Saksamaal toetasid saklased Hitleri võimuletulekut, kuna Hitler lubas Versailles'e rahulepinguga tehtud tehtud ebaõigluse sakslastele heastada. Usun, et kui kaotaja riikidega oleks sõlmitud õiglasemad rahulepingud, oleks osades riikides suudetud dikatuuri ära hoida. Õiglasem leping oleks vähendanud revansi meeleolusid. Paljudes, sealhulgas ka demokraatlikes riikides olid inimesed sõjaaastatel harjunud karmikäelise võimuga. Vaatamata oma jäiksuele ning vägivaldsusele osutus selline võim sõjatingimustes siiski tõhusaks riigijuhtimise vahendiks. On mõistetav, et ka päras rahu kehtestamist oli nendel juhtidel, kes lubasid tegutseda kindlakäeliselt, karistada vaenlasi ja
vabadussõjalastes ja levitada kodanikes seda vaimu, mis valitses Vabadussõja päevil; poliitiliselt võideldi korruptsiooni ja markismi vastu. 1931. aastal käisid nad välja põhiseaduse muutmise idee, mis nägi ette- riigikogu koosseisu vähendamist, majoritaarseid isikuvalimisi ja laialdase täitevvõimu volitustega riigipead, mis oleks kindlustanud riigivõimu ning võimaldanud tugeva ja püsiva valitsuse loomist. Siit järeldub, et vapsid ei tahtnud kehtestada totalitaarset dikatuuri, sest neil puudus juhikultus ja militaarne allorganisatsioon. Pealegi oli vapsidel suurim populaarsus rahva hulgas, mistõttu olid nad kindlad, et saavutavad võimu rahvahääletuse teel, kasutamata ebaseaduslikke manöövreid. Niisiis ei olnud 1934. aasta pööre nende huvides. Seda et vapsid diktatuuri ei tahtnud näitab ka see, et nad tahtsid et rahvas hääletaks üksikisiku poolt, mis vähendaks erakondade mõju ja võimu.
igale kodanikule võrdsed õigused, vabaduse ja kergema elu. Siiski jäi uus põhiseadus esialgu rakendamata, kuna revolutsioon oli vaja enne päästa. Revolutsiooni päästmise vahendina nägid jakobiinid tugevat, karmi vägivallavõimu ehk diktatuuri kehestamist, mis tõi kaasa endaga palju halba ja negatiivseid jooni. Nende all mõtlen ma eelkõige mõrvu ehk Marat ja Marie-Antoniette mõrvamist. Jakobiinide dikatuuri ajal hukati üle 50 00 inimese, mis minu arvates on lihtsalt jube, tapeti vaeseid ja süütuid inimesi ilma põhjuseta, see oli justkui terroripoliitika, mis pani harvast hirmu tundma, mis edasi võib saada. Lõpuks süvenes Rahvuskonvedis ja kogu riigis vastuseis Robespierre hirmuvalitsusele. Selleks ajaks oli Prantsusmaa välispoliitiline olukord paranenud ning selline poliitika tundus paljudele karmi ja mittevajalikuna, mistõttu nõudis rahvas Robespierre ja tema kaaslaste hukkamist
· Korraldati näidisprotsesse ,,rahvavaenlaste" üle. · Ohvrite arv ligi 20 miljonit inimest GULAG · GULAG vangilaagrite peavalitsus · Juhtis sunnitöölaagrite tegevust terves riigis · Laagrite põhimõte tagada odav tööjõud rasketööstusele · Korraga võis vangilaagrites olla kuni 5% elanikkonnast Stalini isikukultus Kujunes välja stalini määdutundetu austamine isikukultus Dikatuuri kangelased: · Pavlik Morozov · Aleksei Stahhanov Aasia, Aafrika ja Ladina-Ameerika Türgi 1. Türgi iseseisvussõda 1919-1923 a. Türgi rahvuslaste võitlus rahutingimuste vastu Türgi vabariik · 1932 kuulutati türgi vabariigiks, sultan kukutati · Uueks pealinnaks Ankara · Rahvusteliit tunnustras uut riiki tema piirides · Vastavalt lepingutele toimus rahvavahetus Türgi ja Kreeka vahel Mustafa Kemal Atatürk
täidesaatvast võimust. Eesti kohtusüsteem on 3-astmeline (13. peatükk $148). Kõrgeimaks kohtuastmeks on Riigikohus Tartus (18- liikmeline). Esimeheks Priit Pikamäe. Riigkohus koos õiguskantsleriga teostavad Põhiseaduslikkuse ehk konstitutsioonilist järelevalvet: $139, 142, 143, 149, 107 (ka Eesti Vabariigi president). Võimude lahususe vajalikkus: 1) takistab võimutäiuse koondumist ühe isiku või institutsiooni kätte, välistades dikatuuri ehk isikuvõimu. 2) erinevad võimuharud piiravad ja tasakaalustavad üksteist, et vältida võimuliialdusi. 3) tagab kolme võimuharu vahelise tööjaotuse riigivõimu teostamisel. Iga võimuharu moodustamise kord ja ülesanded on sätestatud Põhiseaduses. Neljas võim - massiteabe kujundlik nimetus (kirjutav ja rääkiv press, internet) demokraatlikus ühiskonnas, peegeldab info suurt mõjuvõimu ühiskondliku teadvuse kujundamisel. ?Põhiseadus ehk konstitutsioon (15. peatükk)
Oli seadusandlik,täidesaatev ning kohtuvõim.Seadusandlik võim on parlament/riigikogu,täidesaatev võim on valitsus meie mõistes.Selle mõtles välja Monterquieu 18sajandil.Võimude lahusus avaldub valitsemises. 7.Kes olid jakobiinid,zirorndiinid,sankülotid,rojalistid,millised olid nende vaated? Jakobiinid-radikaal-poliitilised.Nad pooldasid kodaniku täielikku võrdõiguslust.1739aastal tõusid Prantsuse revolutsiooni etteotsa,kehtestades dikatuuri ja terrori. Zirorndiinid-1791oli valitud Seadusandlik kogu,seal moodustasid kolm selget poliitilist gruppi.Üheks oli zirondiinid ehk mõõdukad vasakpoolsed.Neid toetas jõukamad kodanikud,kuna nende revolutsiooni saavutuste süvendamist ja kindlustamist nõudev poliitika oli neile vastuvõetavam.Nad said enda kätte Pariisi linnavalitsuse ning mitmete provintside omavalitsused.Pooldasid vabariiklikku korda.Tänu neile võeti kasutusele giljotiin.
annaabi.ee 
