leidnud, et selle tagajärg võib olla isegi infarkt. Enamiku nende saasteainete mõju on pikaajaline ja krooniline. Kui on väga kõrge osooni- või lämmastikoksiiditase, siis mõjub see eriti astmaatikutele. Südame-veresoonkonnahaigused on põhiline õhusaaste tagajärg, loomulikult ka kopsuhaigused. Mittetäielikul põlemisel tekkinud peened osakesed sisaldavad veel ka kantserogeene, mis võivad tekitada vähki. Selliseid aineid võib tulla näiteks puidu põlemisel ja külmast diiselmootorist. Aastas põhjustab õhusaaste ligi 300 tallinlase varajase surma. Neist umbes 230 surmani viivad kardiopulmonaarsed haigused (südame ja kopsude tööga seotud probleemid) ning 25 surma põhjustab kopsuvähk. Igal aastal satuvad pealinlased lühiajalise suure peente osakeste saaste tõttu haiglasse ligi 300 korral. Nendest umbes 70 korral hingamisteede haiguste ning umbes 200 korral südame-veresoonkonna haiguste tõttu. Suure õhusaastega piirkonnas
Taolist reguleerimismeetodit kasutatakse otsevoolu süsteemides. Kaasajal otsevoolusüsteeme ei kasutata. Sellise skeemi järgi töötab kütuse eelsoojendisse antava soojuskandja reguleerimine. merevee möödavooluga jahutist. Seda varianti kasutatakse suletud jahutussüsteemides ja põhiliselt määrdeõli ja ülelaadimisõhu jahutamisel. Merevee läbivoolu hulka tüüritakse määrdeõli või ülelaadimisõhu temperatuuriga. jahutusvee ülevooluga diiselmootorist väljuv jahutusvesi suunatakse osaliselt jahutusvee pumba imipoolele, jahutist mööda. See on kõige levinum moodus ja sellel on hulk positiivseid omadusi: igal masina tööreziimil toimub jahutus suure hulga veega, käivitamisel soojeneb masin kiiresti, kuna soojenenud vesi suunatakse kohe veesärki tagasi, süsteemis on ühtlane surve, puuduvad hüdraulilised takistused ja võib kasutada igat tüüpi pumpasid , üleminekuprotsessid on soodsad.
Need on lämmastikühendid ja väga kahjulikud. Lagundavad rakke ja põhjustavad vähki CO on vingugaas. Lõhnatu, värvusettu väga mürgine gaas. Majapõlengutes on CO ehk vingugaas enamlevinud põhjuseks milleks inimesed majadesse sisse põlevad. CO sissehingamisel ei saa inimene aru et ta seda teeb ja vaikselt jääb loiuks, ei tunne midagi ja siis jääb "magama" HC on põlemata kütuse osakesed. Tänapäevasest diiselmootorist tulevad tahma osakesed on väga väikesed. Otse väljalaskesüsteemi juures viibides lähevad need läbi raku seina ja jõuavad 20 sekundiga ajju!! Rehvide montaazistend Tänapäeva sõidukite kiire tehniline areng nõuab ka väga kvaliteetseid rehve. Mida kaugemale areneb rehvitööstus, seda kaugemale arenevad ka rehviseadmed. Kuna rehvid omavad väga olulist osa sõidu turvalisuses ja mugavuses tuleb neile pöörata ka
tööruum ja töötamiskohad varustada väljatõmbeventilatsiooniga. TERVISERISKID Autoremonditöökoja õhus võib eeskätt talvisel ajal (aknad-uksed on kinni) olla tuntav kogus töötajaile kahjulikult mõjuvaid heitgaase. Sisepõlemismootori heitgaasid sisaldavad järgmisi kahjulikke komponente: CO (vingugaas), NOX (lämmastikoksiidid), SO2 (vääveldioksiid), CmHn (süsivesinikud), Tahmaosakesed diiselmootorist. Suurima kahjuliku mõjuga on CO ja diisli tahmaosakesed. Vingugaas on mürgine ja vähendab hapniku transporti veres. Diisli heitgaasidel on vähki tekitav mõju. Kõik heitgaasid vähendavad hapniku sisaldust sissehingatavas õhus. Terviseriskide maandamiseks peaks mootor siseruumides töötama minimaalselt! Töö korraldus. Paiguta järgmise päeva remonditavad sõidukid tööpäeva lõpul töökohtadele. Tuuluta tööpäeva lõpul töökoda korralikult.
NOx i. Diiselmootorid emiteerivad ca sama koguse, suured veoautod ja bussid tunduvalt enam. Süsivesinikud tekivad kütuse ebatäieliku põlemise tulemusena. Bensiinimootorites tekivad süsivesinikud kergemini lenduvad, kui diiselmootoritest pärinevad. Tahked osakesed peamiselt väikesed pliiosakesed bensiinimootoritest ja söe- ja tahmaosakesed diiselmootoritest aga ka teelt õhku tõstetud liiv ja tolm. 1 liitri bensiini põlemisel tekib ca 1g tahkeid osakesi, diiselmootorist 5-6g. Kümnendik emiteerunud pliist on orgaanilise plii kujul. Transpordi osakaal õhusaastes CO -80% NOx 70% Süsivesinikud -55% CO2 transpordi osakaal 15%, sellest suurem osa diiselmootoritest. SO2 suurem osa õhusaastest tuleb energiatoodangust ja tööstusest, transpordi osa 5-10%. Tahkete osakeste emiteerijanatranspordi osakaal väike ca 5% koguemissioonist. Plii osas aga kuni 60%. Jäätmed
NOx i. Diiselmootorid emiteerivad ca sama koguse, suured veoautod ja bussid tunduvalt enam. Süsivesinikud tekivad kütuse ebatäieliku põlemise tulemusena. Bensiinimootorites tekivad süsivesinikud kergemini lenduvad, kui diiselmootoritest pärinevad. Tahked osakesed peamiselt väikesed pliiosakesed bensiinimootoritest ja söe- ja tahmaosakesed diiselmootoritest aga ka teelt õhku tõstetud liiv ja tolm. 1 liitri bensiini põlemisel tekib ca 1g tahkeid osakesi, diiselmootorist 5-6g. Kümnendik emiteerunud pliist on orgaanilise plii kujul. Transpordi osakaal õhusaastes CO -80% NOx 70% Süsivesinikud -55% CO2 transpordi osakaal 15%, sellest suurem osa diiselmootoritest. SO2 suurem osa õhusaastest tuleb energiatoodangust ja tööstusest, transpordi osa 5-10%. Tahkete osakeste emiteerijanatranspordi osakaal väike ca 5% koguemissioonist. Plii osas aga kuni 60%. Jäätmed
annaabi.ee 
