analoogsignaali tuleks seega digitaalse võimaluse korral informatsiooni ööseks, kodeerimiseks ning nädalavahetusteks ja demoduleerib puhkuste ajaks välja analoogsignaali lülitada. digitaalsignaaliks. Sõna Protsessor - Arvuti põhiosa ehk arvuti "süda" on protsessor. Protsessor juhib kogu arvuti tööd ning protsessori töökiirusest sõltub suures osas ka kogu arvutiga tehtava töö kiirus. Operatiivmälu - töömälu ehk RAM (Random Access Memory) on koht, kus toimub programmide täitmine ja andmete töötlemine. UPS e Uninterruptible Power Supply - säilitab voolu elektri katekestuse korral
Tänapäeval on peamised printeritüübid termoprinter, maatriksprinter, tindiprinter ja laserprinter. SKÄNNER on arvuti lisaseade, mis analüüsib kas mingit kujutist, nagu näiteks foto või trükitud tekst, või füüsilist eset ja muudab saadud info digitaalseks kujutiseks. MODEM on seade, mis moduleerib analoogsignaali digitaalse informatsiooni kodeerimiseks ning demoduleerib analoogsignaali digitaalsignaaliks. Sõna 'modem' on tuletatud inglise keelsetest sõnadest modulate ja demodulate, mis tähendavad vastavalt 'moduleerima' ja 'demoduleerima'. UPS puhvertoiteallikas -varutoiteseade elektrivõrgu võimalike rikete ja häirete puhuks (lühend sõnadest Uninterruptible power supply)
süsteem: vaakumvõimendi, vedeliku reservuaar, pidurdusjõu regulaator, esi- ja tagaratta pidurdusmehanism. Pidurdusjõu regulaatori ehitus: proportsionaalklapp, reduktsiooniklapp, töövedelik, koormusetundlik vedru. ABS süsteem: eesmärgiks on saavutada maksimaalne auto aeglustus ning stabiilsus pidurdamisel. Ratta pöörlemissagedus andur: kõigil ratastel on hammasvöö, pöörleva hammasvöö hammaste möödumisel indutseeritakse selles vahelduvvool, ECU muudab selle digitaalsignaaliks, mille sagedus on võrdeline ratta kiirusega, auto kiirus arvutatakse kui kahe diagonaalse ratta keskmine. Hüdromodulaatori osad: solenoidklappide moodul, elektrimootoriga käitatav hüdropump, tagasivooluklapid, rõhuaku. Hüdromodulaatori ülesanne: ECU juhtimisel sulgeda peasilindri ja töösilindrite vahelised hüdrokanalid ja vajaduse korral vähendada rõhku töösilindrites rataste blokeerumiohu korral, blokeerumiohu puudumisel
sisaldab router ka erinevaid kaitsmisvõimalusi. WEP krüpteering on peal enamustel traadita võrgu toega ruuteritel, aga palju turvalisem on WPA või WPA2, mille võimalust tuleks enne muretsemist kindlasti uurida. On ka ruutereid, millele on juba näiteks DSL modem sisse ehitatud. Enam levinud ruuteri nimed, mida Eestis müüakse: Linksys, SpeedTouch, Buffalo, Trendnet, D-Link, SMC, ZyXEL jpt. Modem (sõnadest modulate ja demodulate) on seade, mis moduleerib analoog kandja signaali digitaalsignaaliks ja vastupidi, näiteks analoog modem ja ADSL modem. ADSL modemid, tuntud kui ka DSL modemid on palju kiiremad kui analoog modemid, kuna nad ei ole piiratud telefoniliini kõnesagedusribaga. Ehk siis telefon ja ADSL modem kasutavad liinil erinevaid sagedusi. Kui tavalist modemit saate sisuliselt ükskõik kus telefoniliini otsas kasutada siis ADSL modemit saate kasutada ainult selle jaama otsas, kus on teil teenusepakkujaga leping tehtud. Kui tavalise modemiga (kõnesagedusriba modemiga)
järgi madalsagedusvõnkumisteks (helisagedusteks) muudab. Just temast sõltub otseselt taasesitatava heli kvaliteet. Tavalisel helikaardil on peale helitekitamise seadme ka sisendid ja mikser. Mikseri ülesandeks on eri sisenditest saadud helide kokkuliitmine. Signaalide summa läbib analoog- digitaalmuunduri (ADC- Analog to Digital Converter) ja muutub nii arvutile arusaadavaks, reeglina vähemalt 8- bitiseks digitaalsignaaliks. Loomulikult mida enam bitte ja mida kõrgem töösagedus, seda kõrgem on kvaliteet. Loomulik heli signaal on analoogsignaal, mis tuleb kõigepealt viia digitaalkujule (digiteerida). Selleks kasutatakse analoogmuutuja muutumispiirkonna jagamist lõplikuks arvuks vahemikeks, millest igaühele omistatakse kindel numbriline väärtus. Diskreetimissagedus peab kvaliteetse tulemuse saavutamiseks olema kvanditava analoogsignaali kõige kõrgemast sagedusest vähemalt kaks korda suurem
lisab IP protokollile muundamisega. tookindla sideuhenduse andmevoo regulleerimise Sissetulev analoogsignaal x(t) ehk ajas (t) ning voimaldab muutuva vaartusega taisdupleksuhendusi. (x) signaal muundatakse ADC mikroskeemis IP igal internetti uhendatud arvutil on IP aadress umber ,mis kuulub digitaalsignaaliks ehk antakse bitilised vaartused. ainult sellele hostile. Kui te saadate ja votate vastu Analoogsignaali loetakse teatud sagedusega (mida andmeid siis tihemini jagatakse sonum vaikesteks pakettideks . Iga lugemeid voetakse seda tapsem on tulemus). pakett sisaldab saatja Seejarel tuleb kui ka vastuvotja internetiaadresseid. Koik paketid arvestada analoogsignaali muutumise ulatust ning
Maskeerimisefekt – Tugev noot maskeerib nõrga noodi ära. Seega võib tugeva noodi kõrvalt nõrga noodi välja visata. Diferentsiaalne kodeerimine (erinevuste kodeerimine) – Signaalid muutuvad ajas üsna sujuvalt. Ehk siis pannakse kirja ainult erinevused. (x1 ja x2 vaheline erinevus on väiksem kui x1 või x2 ise). Sigma-delta modulatsioon on meetod analoogsignaali moduleerimiseks digitaalsignaaliks. Samuti ka kõrgresulutsiooniliste digitaalsignaalide muundamiseks madalresulutsioonilisteks digitaalsignaalideks (osana analoogsignaali digitaalsignaaliks moduleerimisest). In a conventional ADC, an analog signal is integrated, or sampled, with a sampling frequency and subsequently quantized in a multi-level quantizer into a digital signal. This process introduces quantization error noise. The first step in a delta-sigma modulation is delta modulation
Töötab nagu voolu I b lüliti. Kui kasvõi üks sisenditest on maandatud, siis vool Ib voolab transistorist mööda. Kui kõik sisendid on maandamata, siis vool Ib läheb transistorisse. Võimendi transistorid võivad küllastuda, ja selle tõttu hakata aeglaselt ümber lülituma. Standartne TTL on suhteliselt aeglane – ümberlülitamise aeg 10ns. 3. Flash ADM Analoog-digitaalmuundur on seade, mis muudab analoogsignaali ehk pideva signaali digitaalsignaaliks. Kõige kiiretoimelisem meetod. Läheb tarvis mitut komparaatorit. Kui tahame tulemuseks saada n-bitilist väljundkoodi, siis on vaja 2 n – 1 komparaatorit. Väljund digitaalne „0“ kui Ux < U0 ja “1” kui Ux > U0. Kui on vaja tõsta muundamise täpsust, siis kasutame nn mitmekordset FLASH muundamist: 1) “Jäme” ehk esialgne FLASH muundamine. 2) jämeda FLASH tulemuse töötlemineDAM-ga. 3) Varem fikseeritud sisendsignaali ja DAM-i väljundsignaali vahe allutame järjekordsele
Liini kuulamine, mitmene pöördumine, kokkupõrgete äratundmine. Etherneti meediumi standardid - Lisanimed, mis koosnevad kolmast osast: xxxBASE-ZZ (10BASE-2, 100BASE-TX), kus xxx-edastuse ribalaius megabitti/sekundis. BASE - baseband signaalikodeering, ZZ- kaabli pikkust, tüüpi, töömeetodit vms eristav tähis. Transiiver Saatmisel muundab digitaalsignaali meediumile sobivaks analoogsignaaliks. Vastuvõtmisel muundab meediumist saadud signaali digitaalsignaaliks. eraldiseisev(seade või moodul) võrgukaardi sisse ehitatud. Ethernet võrk - Seadmete kogum, mis on ühendatud Ethernet seadmetega (Kõik seadmed ei pruugi saada kõigiga suhelda(VLAN)). Põrkedomeen - seadmete hulk, millede paketid võivad põrgata (puudub switch- idega võrgus). Üldlevi aadress - sellele saadetus sõnumid saavad kõik võrgu seadmed (levib kõigisse segmentidesse). Levidomeen - Ethernet-i võrgusegment (seadmed, mis "näevad" sama broadcast paketti).
kõlaritesse tekistatase õhuvõnked, mida inimese kõrv tajub helina. Moodsad helikaardid on ühendatud emaplaadi PCI siiniga. Helikaardi tähtsamad koostisosad: a). Igal kaardil peab olema digitaal-analoogmuundur(DAC), mille abil muudetakse digitaalsed andmed analoogsignaaliks. Tekkinud analoogsignaal saadetakse seejärel näiteks kõrvaklappidesse või helivõimendisse. b). Sageli kuulub helikaardi kosseisu ka analoog-digitaalmuundur(ADC), mis muudab sissetuleva helisignaali digitaalsignaaliks, võttes väikeste ajavahemike tagant (mõõtmise sagedus näiteks 44,1KHz, nagu loengus mainitud) analoog-helisignaalist hetkeväärtusi (sampling). Saadud hetkeväärtused lähevad digitaalsel kujul arvuti mällu, kust neid vajadusel uuesti sisse loetakse. 28.Siirete(hargnemiste) ennustamine (Branch prediction)[1] *RISC-protsessorite poolt arvutitehnikasse toodud konveiertehnika ülima efektiivsusega kaasnevad paraku ka mõned tõsised ja kohati raskesti lahendatavad pudelikaelad:
Helisignaalide väljastamisel kõlaritesse või kõrvaklappidesse tekitatakse õhuvõnked, mida inimese kõrv tajub helina. Moodsad helikaardid on ühendatud emaplaadi PCI siiniga. Helikaardi tähtsamad koostisosad on DAC, mille abil muudetakse digitaalsed andmed analoogsignaaliks, mis seejärel saadetakse nt kõrvaklappidesse või helivõimendisse; sageli ka ADC, mis muudab sissetuleva helisignaali digitaalsignaaliks, võttes väikeste ajavahemike tagant analoog-helisignaalist hetkeväärtusi, mis lähevad digitaalsel kujul arvuti mällu, kust neid vajadusel uuesti sisse loetakse. 1. MULTIPLEKSOR, DEMULTIPLEKSOR MULTIPLEKSOR (MUX) digitaalskeemides kasutatav kommutatsioonielement. 2n andmesisendit, n kontrollsisendit ja üksainus väljund. Vastavalt juhtsignaalile kommuteeritakse multipleksori väljundisse signaal ühest infosisendist. Järelikult
ümberlülitustel tekkivaid siirdeprotsesse. Mida lühem on siirdeportsess ja diskreetsed ajahetked seda suurem taktsagedus. Joonis lk 14. DAC on digitaal-analoog muundur see muundab digitaalsignaali analoogsignaaliks. Tavaliselt on muundatav digitaalsignaal binaarne. Levinum kasutusala on audiosignaalide genereerimine digitaalsest informatsioonist muusikamängijates. ADC Analoog-digitaal muundur - see muundab analoogsignaali ehk pideva signaali digitaalsignaaliks. Tavaliselt on see elektrooniline seade, mis muundab pinge või voolu kahendarvuks. ADC on vajalik, et mikroprotsessoritel oleks võimalik aru saada, mis välismaailmas toimub kuna mikroprotsessor suudab käsitleda vaid digitaalset signaali. 1. Võrdlusskeem. Võrdlusskeem ehk komparaator on ette nähtud kahendarvude võrdlemiseks. See võrdleb sissetulevaid sisendeid ja teeb kindlaks kas esimeses sisendis olev operand on suurem, võrdne või väiksem kui teises olev, aktiveerides
annaabi.ee 
