Küsitlus: millisena Te kujutate ette Eestit 20 aasta pärast? Viisime klassiõega läbi küsitluse Eesti kohta. Küsimustele vastasid keskealised naised, kes suhtusid küsitlusse väga mõistvalt ja olid rõõmsad. Esimene naine kellelt esitasime küsimuse kuidas tema kujutab Eestit ette 20 aasta pärast, vastas järgmiselt: ,,Eestis on võimul endiselt Reformierakond ja midagi pole muutunud." Teine naine lisas: ,,Eestis on suur palgalõhe, on käputäis ülirikkaid, aga enamus on vaesed ja lahkuvad siit esimesel võimalusel." Kolmas naine arvas sootuks, et noored on Eestist ära läinud ja sisse on toodud võõrtööjõud. Lõppu lisas veel murelikult: ,,Tänaval on näha palju värvikirevaid inimesi." Lisaks küsisime veel inimestelt, kas eesti keel on nende arvates hääbumas? Enamus arvas, et puhas eesti keel on kadunud. Üks küsimusele vastaja arvas, et tulevikus kaotab eesti keel täielikult oma tähtsuse. Arvati ka, et tulevikus kannatab kirjaosk...
poolest jätkab Eesti riik e - valimiste kasutamist. Riik eraldab raha küberjulgeoleku tugevdamiseks aastatel 2014-2017, et lisaks kõigele muule vähendada Interneti teel hääletamisega seonduvaid riske (Retel, 2014). Lisaks e - valimistele toimib ka valimisjaoskonnas hääletamine, mida samuti kontrollitakse ning valvatakse. Seega on inimestel võimalik valida kahe turvalise hääletusviisi vahel ning nii on kõigil võimalus osaleda. Usun, et tänapäeva digiajastul muutuvad e-valimised Eestis iga aastaga järjest populaarsemaks. Seda just mugavuse ning vähese ajakulu tõttu. Valitsus ning majandus ja kommunikatsiooniministeerium töötab selle nimel, et e - valimised oleksid ausad ning turvalised, seega pole alust Interneti teel hääletamist maha kanda või sellel skeptiliselt vaadata. Kõik meie ümber digitaliseerub - nii ka valimised. Kasutatud kirjandus: Vabariigi valimiskomisjon (2014). Elektroonilise hääletamise statistika. Vaadatud 22.10
Daisy Mällo 9.c Kas internet on inimõigus? Võiks mõelda selle üle, kas internet on hüve või inimõigus. Internetis saab vaadata õigusi/seadusi, riiklikke teadaandeid, retsepte ning palju muud. Eesti on muutunud eriigiks, kus kõik info on internetis üles laaditud. Kui usaldusväärne on internet? Raamatutes on info must valgel paberile trükitud ning seda ei saa muuta, kuid internetis saab ning seda infot peaks kindlasti võrdlema seda teiste allikatega. Turvalisusest digiajastul Telekas on võrdne internetiga; kui sa vaatad telekat ning sulle ei meeldi see kanal, siis sa saad kanalit vahetada, nii on ka internetiga, saad vaadata erinevaid lehekülgi. Kiiver on võrdne viirusetõrjega; viirusetõrje peab olema korralikult installitud ning korralik. Relv on võrdne telefoniga; kui sa tahad kellegile anda telefoni, siis võiksid mõelda relvale, kas sellel on paroolid peal ning kas sa usaldad seda inimest. Sotsiaalvõrgustikud ja privaatsus internetis
võimalikult vähe meie puhast ja kaunist loodust kahjustada. Põhiline osa Eesti energiast toodetakse põlevkivist, mille tagajärjel lekivad keskkonda mürgised kemikaalid. Põlemisel eraldub mitmeid happesademeid ja kasvuhoonegaase, mis tekitavad osooniauke. Põlevkivi tootmine toimub ulatuslikult Kirde-Eestis, kus asuvad kaks suuremat soojuselektrijaama. Elektrienergia on inimestele väga tähtis, sest tänapäeva digiajastul toimib meie elu tänu elektrile: majapidamiste ülalpidamine, valgusfooride reguleerimine, tehaste töö ja palju muud. Et meie riik ikka produktiivselt edasi toimiks, tuleks põlevkivi asemel kasutada alternatiivseid meetodeid. Näiteks on kasvav trend rajada tuuleparke ning kasutada päikesepaneele energiaallikana. Nendest saadav energia pole küll võrreldav põlevkivi tootmisega, kuid see vähendab oluliselt põlevkivi rolli meie riigi majanduses ja säästab oluliselt keskkonda.
5. EBLIDA - http://www.eblida.org/ EBLIDA ehk the European Bureau of Library, Information and Documentation Associations. Organisatsioon on iseseisev raamatukogude, informatsiooni, dokumentatsiooni ja arhiivinduse ühingute ja instituutide katusorganisatsioon Euroopas. EBLIDA keskendub Euroopa infoühiskonna probleemidele, kaasa arvatud autoriõigustele ja litsentsidele, kultuurile ja haridusele. Organisatsioon toetab takistusteta juurdepääsu informatsioonile digiajastul ja raamatukogude ning arhiivide rolli selle eesmärgi saavutamisel. EBLIDA tööd juhib organisatsiooni nõukogu. Täitevkomitee kohtub kolm korda aastas. Organisatsioon loodi 1992. aastal Hollandis. EBLIDA huviks on raamatukogud ja infoteaduste ala. Organisatsioonil on kokku olnud 15 presidenti, kellest üks on praegugi selles ametis. 6. ICOM - http://icom.museum/ ICOM ehk The International Council of Museums rajati 1946. aastal muuseumide
lätlaste filmi sõjast ja armastusest pealkirjaga ,,Tants kolmekesi". Ajakirja suvenumbri 2/2011 ,,Elu" rubriigis ilmub ka uuriva ajakirjanduse elementidega artikkel ,,Karvane käsi WikiLeaksi kraanil". Ajakirja kultuurirubriigis kajastatakse põhiliselt tänapäeva kultuurisündmusi ja -inimesi, vähem ajalugu. Kultuuri ja Elu talvenumbris 4/2010 kirjutatakse näiteks 2010. aastal välja antud Saksamaa muusikaauhinnast ning kultuuri hoidmise võimalustest digiajastul. Ilmub ka persoonilugusid. Kultuuri ja Elu kevadnumbris 1/2011 ei ole rubriiki pealkirjaga ,,Kultuur", kuid selle asemel on esindatud rubriik ,,Muusika", sest selles numbris puudutvad kõik kultuuriteemad muusikat. Rubriigis ilmuvad artiklid Estonia kontsertklaveri 60. aastapäevast, lugu muusik Uno Tambrest ning ülevaade Neeme Järvi kontserdiõhtust Baden-Badenis. Ajakirja kevadnumbris 1/2011 on esindatud rubriik pealkirjaga ,,Tagasivaade", milles on
(nt Millega hüpoteesi tõendati?) Lahendus: · Otsi alati üles autori põhiargument, pea seda meeles · Määra autori koolkond, teoreetiline positsioon Artiklites tihti eraldi alajaotus, raamatutes esimesed ptk-d Kasutatud kirjandus on heaks vihjeks · Empiirilist analüüsi osa lugedes mõtle aeg-ajalt, kuidas toodud andmed seostuvad põhiargumendiga? YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts 14 Märkmed digiajastul? · Miks mõistlik? Lihtsam loetut meeles hoida Lihtsam hiljem üle vaadata, leida oluline Saab olulise koondada ühte kohta ja teemade järgi struktureerida Aitab arendada oma analüüsi- ja kirjutamise oskusi (koopia neid asju ei võimalda) · Kasuta märkmete tegemiseks/haldamiseks vabavara: · Evernote http://evernote.com/ või Zoho Notebook https://notebook.zoho.com/ YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts 15
– Eesti rakenduslingvistika ühingu aastaraamat 3, 168. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus; Kasik, Reet 2007. Sissejuhatus teksiõpetusse. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus; Kerge, Krista 2005. Nominalisatsioon ja nominaalstiil. – Oma Keel 2, 38-39; Kuhhi, Merike 2006. Eesti ametikeel. Tallinn: AS Kirjastus Ilo; Kull, Rein 2000. Kirjakeel, oskuskeel, üldkeel. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus; Liin, Krista, Kadri Muischnek, Kaili Müürisepp, Kadri Vider. Eesti keel digiajastul. – Valge raamatu sari, 11. Tartu: Springer; Sooman, Heigo 2014. Ilus selge ametikeel. – Keel ja Kirjandus 2, 136. 23 Võrgumaterjalid Ametniku, töötaja ja füüsilisest ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded. (2014). Riigi Teataja. - RT I, 28.06.2014,82. §3, 4, 5 https://www.riigiteataja.ee/akt/128062014082 (08.03.2015); Eesti kirjakeele normi rakendamise kord. (2011). Riigi Teataja
Kuidas on omavahel seotud? Kuidas kaasaegset elu mõjutavad? Massimeedia tähendab sidevahendeid massiühiskonnas: Trükitud vahendid: raamatud, ajakirjad, ajalehed Elektroonilised vahendid: tv, raadio, internet, lindistused Kui varem oli ajaleht, raadio, televiisor ja telefon üksteisest rangelt eraldi ja omaette meediumid, siis tänapäeval on piir tunduvalt hägusem Telefonist on võimalik lugeda ajalehte, vaadata tv-d Televiisor ja raadio on digiajastul nn ühe digiboksi alusel levivad + internet jne. Kõik toetub suuresti INTERNETILE. · Tänu massimeediavahenditele on ülemaailma võimalik tarbida samu filme, muusikat, uudiseid jms · Üle maailma teatakse kes on Brad Pitt, Oprah või J.K.Rowling · Muutunud on info jagamine ja selle kättesaadavaks tegemine oluline roll tehnikal 46. tooge välja massimeedia roll ja mõju seoses erinevate sotsiaalsete faktidega? Näited juurde. Tähtsus ja mõju:
annaabi.ee 
