I KÄÄNDKOND · Pearõhust lugedes 1-silbilise tüvega noomenid · Tüvi lõpeb pika vokaali või diftongiga · Enamikus substantiivid, lühendid, tähtede ja nootide nimed jm · Näiteks: jää, luu, tee, vöö, hai, krae, täi, või, argoo, halvaa, kanuu, revüü, epopöa, kakao, hea, hää, pai, prii, prostoi, truu, muu. · Võõrsõnadest: aaloe, kardavoi, meierei, salvei. PÕHITÜÜP PUU · Puu, puud, puusse, puude, puid e puusid, puudesse e puisse · Omasõnad: -aa, -oo, -uu, -öö. · Võõrsõnad: -ee
vajalik informatsioon. Näiteks: märksõnad on esitatud tähestikulises järjestuses sõnavahet arvestamata, poolpaksus kirjas. Tsitaatmärksõnad on kursiivkirjas (Vääri jt, 2012). Hääldus antakse nendel tsitaatsõnadel, millel see erineb kirjapildist, ja ka mõnel muul sõnal, millel on vaja näidata rõhku. Palatalisatsiooni ei näidata. Hääldus on nurksulgudes püstkirjas. Rõhku näidatakse juhul, kui see ei ole esisilbil ja kui rõhk ei lange pika vokaali või diftongiga silbile (Vääri jt, 2012). Lisaks leidub võõrsõnade leksikonist märgendeid ja lühendeid nagu näiteks AJ = ajalugu, ANAT = anatoomia, BIOL = bioloogia, BOT = botaanika. 1 Kõige lõpus leidub teosest veel informatsiooni muuttüüpide ja teose toimetamisel kasutatud allikate nimekirja kohta (Vääri jt, 2012). 2. ÕS 2006-st ja ÕS 2013-st valitud viie sõna analüüs. ÕS 2006 ÕS 2013 1
Silpide arvu värsis suurendab vahel lisasõnade või lisasilpide vaheleasetamine: Mina aga/ meelta/ mõtte/lema (2224) - v vv - v - v - v 4 Laugaste, E. Eesti rahvaluule. Tallinn: Valgus, 1975 lk. 126-152 Võib olla nii esimeses kui ka kolmandas värsijalas üks pika vokaali või diftongiga sõna, siis tuleb värssi vaid 7 silpi. Käe/varred/ vahte/rased (1 24) -v - v - v - v Kvantiteedireeglid: Rohkem kui paari aastatuhande jooksul kujunes regivärsilise rahvalaulu värsimõõt, mis on säilinud koos arhailiste keelenditega. 1. Värsijala tõusus ei või olla lühikest pearõhulist silpi. Ehk oleks/ isa/ ilma/ rikas (12222)
tunnustes ja käändelõppudes. 38. Pöördkondade ja pöördtüüpide üldjaotus tüüpide pöördkondadeks rühmitamisel on esimene põhitunnus astmevahelduslikkus (ehk siis olulised tüvesisesed muutused). I ja II pöördkonnas on astmevahelduseta verbid, III pöördkonnas on nõrgeneva tüvega verbid (da- inf tugevas, indikatiivi preesens nõrgas astmes), IV pöördkonnas tugeneva tüvega verbid (da- inf nõrgas, indikatiivi preesens tugevas astmes. I pöördkonnas on pika vokaali või diftongiga lõppeva ühesilbilise tüvega verbid, II pöördkonnas kahe- või enamasilbilise tüvega verbid. 39. Arv- ja asesõnade käänamine 1) Arvsõnad moodustavad ühtse sõnaliigi ainult tähenduse ja morfoloogia seisukohalt. Lauseõpetuse seisukohalt kuuluvad arvsõnade hulka väga erinevalt käituvad sõnad. Arvsõnadeks nimetatakse sõnu, mis väljendavad asjade hulka ning muutuvad käändes ja arvus. Tähenduse järgi jagunevad arvsõnad omakorda
Töövõtted sõna häälikkoostise taastamiseks: Kõige olulisemaks peetakse kaashäälikule järgneva täishääliku mõju häälikute koartikulatsiooni taastamiseks (uu→suu, ii→sii). Normikohast siiret konstrueerides tehakse sültuvalt täishäälikust mõneti erinevaid hääldusliigutusi. Selleks peab aga enne kaashääliku artikuleerimist teadma täishäälikut. Seejuures on keerulisem seostada kaashäälikut diftongiga, sest mõju avaldab ühend tervikuna (sai - kas saa-i või sii-a). Täishäälikute ettehaaramist peaks harjutama enne suluta kaashäälikute õppimist. Nt häälik s (k, l, p) hääldatakse silbi alguses lähtuvalt õpitud täishäälikutest: (UU (II, EE). Topelttähed on sel juhul mõlema orientiiri rollis - neid hääldatakse ülipikalt ja need mõjutavad kaashääliku artikuleerimist
annaabi.ee 
