6 11 3 5 10 2 õhk 4 12 7 8 1 - kolonn; 2 - kraan proovi võtmiseks selge vedeliku kõrguse mõõtmise seadmel; 3 - diferentsiaalmanomeeter taldriku takistuse mõõtmiseks; 4 - ventilaator; 5 - siiber; 6 - gaasi kuluarvesti; 7 - alglahuse mahuti; 8 - pump; 9 - survepaak; 10 - rotameetrid; 11 - ventiilid vedeliku kulu reguleerimiseks; 12 - ventiil. Algandmed Alglahus: V(NH3)=10ml n(NH3)=0,165n n(HCl)=0,1n Baromeetri näit 130mm Võrrand: y=5*10^-5*x-0,0017 L1=0,0048 l/s L0=0,2667mol/s Kolonni geomeetria: Sisse läbimõõt=0,098m Risklõikepindala=0,007543m2 Katsetulemused:
1 6 11 3 5 10 2 õhk 4 12 7 8 1 - kolonn; 2 - kraan proovi võtmiseks selge vedeliku kõrguse mõõtmise seadmel; 3 - diferentsiaalmanomeeter taldriku takistuse mõõtmiseks; 4 - ventilaator; 5 - siiber; 6 - gaasi kuluarvesti; 7 - alglahuse mahuti; 8 - pump; 9 - survepaak; 10 - rotameetrid; 11 - ventiilid vedeliku kulu reguleerimiseks; 12 - ventiil. 3 Katseseadme kirjeldus Laboratoorses kolonnis 1 (joonis1) siseläbimõõduga 98 mm on kaks sõelpõhitaldrikut: taldriku aukude läbimõõt d0 = 4 mm; taldriku paksus s = 4 mm; taldriku aukudega pinna osa
1 6 11 3 5 10 2 õhk 4 12 7 8 1 - kolonn; 2 - kraan proovi võtmiseks selge vedeliku kõrguse mõõtmise seadmel; 3 - diferentsiaalmanomeeter taldriku takistuse mõõtmiseks; 4 - ventilaator; 5 - siiber; 6 - gaasi kuluarvesti; 7 - alglahuse mahuti; 8 - pump; 9 - survepaak; 10 - rotameetrid; 11 - ventiilid vedeliku kulu reguleerimiseks; 12 ventiil 2 Katseseadme kirjeldus Laboratoorses kolonnis 1 (joonis1) siseläbimõõduga 98 mm on kaks sõelpõhitaldrikut:
aparaadi vabas ristlõikepinnas. 3 KATSESEADME SKEEM (1) – kolonn, (2) – rest, (3) – luuk, (4) – ventilaator, (5) – diafragma, (6,7) – diferentsiaalmanomeetrid, (8) – sagedusmuundur, (9) – ventilaatori mootor, (10) – hüdrotsüklon, (11,12) – diferentsiaalmanomeetrid, (13) – manomeeter, (14) – ventilaator, (15) – diferentsiaalmanomeeter, (16) . manomeeter, (17) siiber. 4 KATSEANDMED JA ARVUTUSED Tabel 1 Tühja resti takistuse määramine Diferentsiaalmanomeetri Nr näit mmH20 Õhu kiirus Resti takistus ∆prest mmH20 Tulemus ωõhk m/s Tulemus näit (-0,5*0,4) näit (-0,6*0,4)
6 11 3 5 10 2 õhk 4 12 7 8 1 - kolonn; 2 - kraan proovi võtmiseks selge vedeliku kõrguse mõõtmise seadmel; 3 - diferentsiaalmanomeeter taldriku takistuse mõõtmiseks; 4 - ventilaator; 5 - siiber; 6 - gaasi kuluarvesti; 7 - alglahuse mahuti; 8 - pump; 9 - survepaak; 10 - rotameetrid; 11 - ventiilid vedeliku kulu reguleerimiseks; 12 - ventiil. Katses kasutatavad ained 1. Ammoniaagi kontsentreeritud lahus 25 %, tihedus 0,91 g/cm3 2. 0,1 N HCl lahus 3. indikaator - metüüloranz Töö käik 1. Valmistatasime 20 l 0,050,1 n ammoniaagi vesilahust kasutades selleks kontsentreeritud (25
6 11 3 5 10 2 õhk 4 12 7 8 Joonis 2. Katseseadme skeem. 1 - kolonn; 2 - kraan proovi võtmiseks selge vedeliku kõrguse mõõtmise seadmel; 3 - diferentsiaalmanomeeter taldriku takistuse mõõtmiseks; 4 - ventilaator; 5 - siiber; 6 - gaasi kuluarvesti; 7 - alglahuse mahuti; 8 - pump; 9 - survepaak; 10 - rotameetrid; 11 - ventiilid vedeliku kulu reguleerimiseks; 12 - ventiil. Töö käik AMMONIAAGI VESILAHUSE VALMISTAMINE JA AMMONIAAGI KONTSENTRATSIOONI MÄÄRAMINE Valmistatakse 20 l 0,050,1 n ammoniaagi vesilahust kasutades selleks kontsentreeritud (25
10 9 8 Joonis 1. Kuivatusseadme skeem 1-töökamber 7-kontakttermomeeter 2-riiul, millele paigutatakse kuivatatav proov 8-ventilaator 3-alus 9-diafragma 4-tõmmits 10-diferentsiaalmanomeeter 5-kaalukauss 11-siiber 6-elektrikalorifeer 12,13-termomeeter. 3. TÖÖ KÄIK Kontrollime kaalud, et näidul oleks "0". Võtame kartong ja mõõtme proovi pind. Kaalume proovi ja paneme kuivatuskappi, kuivatame püsiva kaaluni. Materjali algniiskussisaldus arvutame valemiga: a-b W1 = 100% a kus a - proovi algkaal; b - kaal pärast kuivatamist.
Radiatsioonpüromeetri termopatarei 1 - tööotsad 2 õhuke vilkplaat 3 metall-liistakud 4 vilgust rõngas 5 kaks liistakut Rõhumõõtmine 19. Üldmõisted rõhu mõõtmise alalt. Rõhu mõõtmise meetodid. Rõhumõõteriistade klassifikatsioon. 12 Rõhu mõõteriista nim manomeetriks (man). Abs rõhu mõõteriista nim baromeetriks. Alarõhku mõõdab vaakummeeter. Diferentsiaalmanomeeter mõõdab rõhkude vahet. Hõreduse mõõtur väike alarõhk. Survemõõtur väike ülerõhk. N Pa = 2 p abs = pbar + püle p abs = p bar - p vaak m Klassifikatsioon: vedelik-, deformatsioon-, raskuskolb- ja elektrilised rõhumõõteriistad. 20. Vedelik-rõhumõõteriistad. Vedelikrõhumõõteriistas tasakaalustab mõõdetav rõhk mõõteriista täitevedeliku samba. Täitevedelikuna kasutatakse elavhõbedat, piiritust, vett ja mõningaid teisi vedelikke
Radiatsioonpüromeetri termopatarei 1 - tööotsad 2 õhuke vilkplaat 3 metall-liistakud 4 vilgust rõngas 5 kaks liistakut Rõhumõõtmine 19. Üldmõisted rõhu mõõtmise alalt. Rõhu mõõtmise meetodid. Rõhumõõteriistade klassifikatsioon. 12 Rõhu mõõteriista nim manomeetriks (man). Abs rõhu mõõteriista nim baromeetriks. Alarõhku mõõdab vaakummeeter. Diferentsiaalmanomeeter mõõdab rõhkude vahet. Hõreduse mõõtur väike alarõhk. Survemõõtur väike ülerõhk. N Pa = 2 p abs = pbar + püle p abs = p bar - p vaak m Klassifikatsioon: vedelik-, deformatsioon-, raskuskolb- ja elektrilised rõhumõõteriistad. 20. Vedelik-rõhumõõteriistad. Vedelikrõhumõõteriistas tasakaalustab mõõdetav rõhk mõõteriista täitevedeliku samba. Täitevedelikuna kasutatakse elavhõbedat, piiritust, vett ja mõningaid teisi vedelikke
annaabi.ee 
