2. Mis eristab jäika ja elastset kardaanülekannet? Jäik ülekanne on kindla pikusega nt,taga sild ja elastne annab mingil määral järgi tänu muutligendile ehk esisild. 3. Milliseid ülesandeid täidab tagasilla reduktor? Reduktori ehitus. ( skeem) Võtab vastu pöördemomendi ja suurendab veojõudu ning muudab saadava pöördemomendi 90 kraadi võrra. Kardaan läheb reduktorisse ja siis mõlemale poole 90 kraadi. 4. Mis ülesanne on diferentsiaalil? Tööpõhimõte. Võimaldab parema ja vasku veoratta pöörlemis kiirust eri kiirusega. 5. Millistel eesmärkidel kasutatakse diferentsiaali lukusteid? Kui üks veoratas on jäänud kinni ja teine käib ringi siis saab käima panna mõlemad rattad ühtlase kiirusega ehk pöördemomendiga.
veosildades. Nad annavad pöördemomenti edasi ühtlasemalt. 4. Kirjeldage (soovitavalt joonis) püsikiirusliigendite ehitust? (Erinevad tüübid) 5. Milliseid ülesandeid täidab tagasilla reduktor? Reduktori ehitus. ( skeem) Tagasilla reduktor on kasutusel taga- ja nelikveolistel sõidukitel ning see võtab kardaani pöörlemise, pöörab seda 90 kraadi ja edastab selle pooltelgede abil ratasteni. 6. Mis ülesanne on diferentsiaalil? Tööpõhimõte. Diferentsiaali põhiline töö on jaotada pöördemoment tagaratastele õiges proportsioonis ning võimaldada sõiduki pööramisel reguleerida sisekurvis olevat ratast aeglasemaks ja väliskurvis olevat ratast kiiremaks. See võimaldab pööret ilma, et pööramissuuna väline rehv peaks suurema pööramisraadiuse tõttu lohisema. 7. Millistel eesmärkidel kasutatakse diferentsiaali lukusteid?
selle poolest ebasümmeetrilistest diferentsiaalidest. Suurim pöördemoment, mida diferentsiaal võib väljundvõllidele kanda, sõltub sellest veorattast, mis tee või pinnasega halvemini haardub (rohkem läbi libiseb). Diferentsiaali see omadus piirab auto läbivust ja veoomadusi. Et nimetatud puudusest lahti saada, täiendatakse diferentsiaali lisaseadise, blokeermehhanismiga. Tuntakse blokeeritavaid ja blokeerivaid ehk iselukustuvaid diferentsiaale. Blokeeritaval diferentsiaalil on olemas seadis, mis võimaldab väljundvõlle jäigalt ühendada. Võib sellise ühenduse saamiseks sidestada nihutatava hammasmuhvi, mis asub võlli nuutidel, diferentsiaalikarbi hammastega. 4.3 Blokeeritav diferentsiaal Diferentsiaali blokeerumismehanismi ajamid jagunevad mehaanilisteks, hüdraulilisteks ja pneumaatilisteks (autode SCANIA telgedevahelised diferentsiaalid). Mehaanilise ajamiga blokeermehhanism lülitub pedaalile
diferentsiaalidest. Suurim pöördemoment, mida diferentsiaal võib väljundvõllidele kanda, sõltub sellest veorattast, mis tee või pinnasega halvemini haardub. Diferentsiaali see omadus piirab traktori läbivust ja veoomadusi. Et nimetatud puudusest lahti saada, täiendatakse diferentsiaali lisaseadise blokeermehhanismiga. Tuntakse blokeeritavaid ja blokeeruvaid ehk lukustuvaid diferentsiaale. Blokeeritaval diferentsiaalil on olemas seadis, mis võimaldab väljundvõlle jäigalt ühendada. Traktoril võib sellise ühenduse saamiseks sidestada nihutatava hammasmuhvi, mis asub võlli nuutidel, diferentsiaalikarbi hammastega. Diferentsiaal blokeermehhanismi ajamid jagunevad mehhaanilisteks, hüdraulilisteks ja pneumaatilisteks. Mehhaanilise ajamiga blokeermehhanism lülitub pedaalile vajutamisel ja lahutub tagastusvedru jõul, kui pedaal vabastatakse. Blokeerimine võib toimuda ka automaatselt
Suurim pöördemoment, mida diferentsiaal võib väljundvõllidele kanda, sõltub sellest veorattast, mis tee või pinnasega halvemini haardub (rohkem läbi libiseb). Diferentsiaali see omadus piirab auto läbivust ja veoomadusi. Et nimetatud puudusest lahti saada, täiendatakse diferentsiaali lisaseadise, blokeermehhanismiga. Tuntakse blokeeritavaid (Joonis 50) ja blokeeruvaid ehk iselukustuvaid (Joonis 52) diferentsiaale. Blokeeritaval diferentsiaalil on olemas seadis, mis võimaldab väljundvõlle jäigalt ühendada. Võib sellise ühenduse saamiseks sidestada nihutatava hammasmuhvi, mis asub võlli nuutidel, diferentsiaalikarbi hammastega. Joonis 50:Blokeeritav diferentsiaal. 49 Diferentsiaali blokeermehanismi ajamid jagunevad mehaanilisteks, hüdraulilisteks
telgedevahelisteks ja külgedevahelisteks diferentsiaalideks. Ratastevaheline diferentsiaal asub auto või traktori ühe telje vasak- ja parempoolse veoratta vahel. Telgedevaheline diferentsiaal on paigutatud auto või traktori veosildade vahele. Külgedevaheline diferentsiaal asub auto vasak- ja parempoolsete veorataste vahel. Tuntakse blokeeritavaid ja blokeeruvaid ehk lukustuvaid diferentsiaale. Blokeeritaval diferentsiaalil on olemas seadis, mis võimaldab väljundvõlle jäigalt ühendada. Traktoril võib sellise ühenduse saamiseks sidestada nihutatava hammasmuhvi, mis asub võlli nuutidel, diferentsiaalikarbi hammastega. Diferentsiaal blokeermehhanismi ajamid jagunevad mehhaanilisteks, hüdraulilisteks ja pneumaatilisteks. 72. Veermik ja selle otstarve Veermik on see osa autost, mille kaudu kere toetub pinnale: esi- ja tagasild; rattad ja vedrustus
annaabi.ee 
