Luts Luts on ainus merest magevette elama asunud tursklane. Teda iseloomustab pikk ruljas keha ja konna pead meenutav lai lame pea. Sabaots on külgedelt lamenenud. Sellisena saab ta hästi kivide vahele varjuda. Luts võib kasvada kuni 1 m pikkuseks ja kaaluda 24 kg. Eesti vetes selliseid hiiglaseid küll pole, meil kasvavad lutsud kõige rohkem 54 cm pikkuseks ja kaaluvad 1,5 kg. Luts on puhtuse- ja külmalembene kala. Ta on levinud ainult põhjapoolkeral puhtaveelistes veekogudes. Eestis leidub teda praktiliselt kõigis merresuubuvates jõgedes ja ojades ning ka sisemaa jõgikondades. Lutsu peetakse üldiselt öise eluviisiga kalaks, kes väldib päevavalgust. Sellele vaatamata kasutatakse sportliku kalapüügi korral lutsu peibutamiseks lõkkevalgust. On kindlaks tehtud, et luts orienteerub käitumises peamiselt haistmismeele abil. Seetõttu on ka selge, miks parasiitidest kahjustatud poolpimedate lutsude toitumisvõime pole nõrgenenud. ...
Füüsel Annika Saar 2013 Iseloomustus Taimed on 1m kõrgused Viljad sarnanevad kirsstomatitele Samad kasvunõuded, mis tomatil Vilja valmides avaneb laternake Viljad sisaldavad C-vitamiini, orgaanisili happeid Füüsel rahvameditsiinis Füüsalit kasutatakse rahvameditsiinis suure pektiinisisalduse tõttu dieettoiduna, sest ta on võimeline siduma ja inimese organismist eemaldama raskemetalle, radionukleiide, mikroobseid toksiine, kolesterooli. Kasutamine Füüsalit kasutatakse kompoti, sukaadi ja keedise valmistamiseks. Ettevalmistus:Enne tarvitamist eemaldage viljadelt tupp ning need üle valada kuuma veega, et eemalduks vahataoline kaitsekiht. Mehhiko füüsalit lisatakse suppidele. Maasikafüüsalit kasutatakse keedise, dzemmi, sukaadi, kompoti, kisselli ja kompvekkide valmistamiseks.
· Lühikeseteralised, keskmiseteralised tera pehme, pudrustub kiiresti · pikateraline kõva, klaasjas, keetmisel jääb sõmeraks ( terad üksteisest eraldatavad) Riis toitumisinfo: - madal kalorsus - praktiliselt rasvavaba ( va. Pruun riis) - süsivesikute allikas - kolesteroolivaba - vähese naatriumisisaldusega - sisaldavad asendamatuid aminohappeid - gluteenivaba ( kasu. Tsöliaakiahaigetele) - kasutatakse dieettoiduna - klaasjas riis valgurikkam Riisikliid: kõrge toiteväärtus, alandab kolesterooli, kasut. Müslide toiteväärtuse tõstmisel, hea kiudainetesisaldus Pruun riis naturaalne ehk koorimata riis, eemaldatud sõklad, pikk keetmiseaeg, rasvarikas Täisterariis töötlemisel pruunilt riisilt eemaldatud terakesta pealmine kiht, parem kui valge riis, soovitav loputada külmas vees enne keetmist Basmati ehk india riis pikateraline, mahuline ( maht suureneb pärast keetmist 2 korda).
● Mandri - Euroopa ● Tiibet ● Hiina ● Eesti ● Liigirikkaimailt leidub tatart parasvöötmes ● Kasvamiseks ei vaja tatar väga sooja kliimat kuna ta suudab kasvada kõrgetes mäestikes nagu näiteks Himaalaja Kasutus ● Tatar sisaldab endas mitmeid kasulikke ühendeid nagu Mg,K,Zn,Fe,Cu,Ca jne siis teda kasutatakse: ● putrudes ● suppides ● ja prantsusmaal valmistatakse tatrajahust pannkooke ● kuna tatar ei sisalda gluteeni ja sobib kasutamiseks dieettoiduna gluteenikutele Kasvuala Hirss (Setaria italica) Välimus ● Hirss tähistab mitut liiki teravilju ● Enamik hirsisortidel on pöörised, mitte viljapead ● Hirsiterad on väiksed ja ümmargused ● värvilt hallid,õlgkollased, punased, valged või punakaspruunid. Kasvualad ● Aafrika ● Aasia ● Euroopa ● Usa ● Kuivemas troopilises ja lähistroopilises kliimavöötmes Kasvutingimused ● Kasvutingimusi iseloomustab vähese kastevee kättesaadavus
suurepärane vererõhu alandaja. Katsealustel, kes sõid iga päev kaks banaani, langes vererõhk 10%. Tehti kindlaks, et banaanis on ühendeid, mis otseselt vererõhku mõjutavad. Need ühendid säilivad ka küpsetatud banaanis. Lisaks sellele soodustas see vee väljumist organismist ja kehakaalu alandamist, organismi immuunsüsteemi tugevnemist, kolesterooli alanemist veres. Banaane kasutatakse suu ja mao limaskesta põletike ravis, aitab veel unehäirete puhul ja rahustab närve. Dieettoiduna on tähtis väikestele lastele, kuna tekitab harva allergiat. Seetõttu on banaan üsna populaarne tahke toit rinnalastele. Peale selle on banaan kasulik maovaevuste korral. Näiteks kõhulahtisuse puhul võib lapse üle viia spetsiaalsele dieedile, mis koosneb banaanidest, riisist, õunapüreest ja röstsaiast. Laste toidus kasutatakse aktiivselt banaanijahu ja -helbeid. Täiskasvanutele soovitatakse organismi
kõrvale pakutav lisand. Söödav osa moodustab umbes 70 protsenti vilja kaalust. Avokaado Süüakse peamiselt toorelt. Vili lõigatakse pikuti pooleks, tuum võetakse välja ja viljaliha süüakse lusikaga. Lõikepinnad tuleb kohe sidrunimahlaga üle piserdada, muidu läheb viljaliha tumedaks. Küps vili on pehme rohekaskollase sisuga ja sees on tal suur luuseeme. Küpset vilja saab hoida külmas vaid mõne päeva. Avokaado maitse meenutab pähklit, koostis aga võid. Tarvitatakse põhiliselt dieettoiduna, süüakse toorelt või salatina soola, pipra, sibula vm. lisandiga. Eriti hästi maitseb avokaadoviil sidrunipipraga maitsestatult. Avokaado e. dunglivõi on väga kõrge toiteväärtusega, sisaldades kuni 27% oliiviõlile sarnast avo-kaadoõli. Sellele vaatamata on ta kolesteroolialandaja, kõrge E- ja C-vitamiini, kaaliumi, kiudainete ja monoküllastamata rasvade tõttu. Greipfruut Pehmet mahlast greipi on kõige mugavam süüa lusikaga otse koorest. Selleks lõigatakse
See on suurte ümmarguste maitsvate viljadega keskvarajane sort. Värskelt saabuvad aprikoosid Euroopa turgudele maist septembrini, pakitult 0,5 kg kaupa või 7,5-10,0 kg mahutavatesse kastidesse. Jahutusseadmetega hoidlas säilivad 0- +1C temperatuuril kuni 3 nädalat. Aprikoose tarvitatakse toiduks peamiselt värskelt, samuti on väga tuntud nendest valmistatud kompotid, marmelaadid ja konfitüürid. Kuivatatud aprikoosid on levinud dieettoiduna. Aprikoosidest valmistatakse ka alkohoolseid jooke, nagu Apricot Brandy ja Marilli-liköör. Luuseemneid kasutatakse peale sinihappe eemaldamist martsipanitaolise massi (persipan) tootmiseks, samuti likööride komponendina. Neist pressitakse ka mandliõli asendajat nn marmotiõli. (Meensalu,L.; Roosvee,G. 1996:17- 18) Arbuus Pärineb Lõuna- ja Kesk-Aafrika aladelt. Aafrikas on ta väga vana kultuur. Lääne- Euroopasse ja Hiinasse jõudis alles 10.-11.sajandil
tasasele maale. Reavahe 40 - 45 cm, taimede vahe reas 15 cm. Külve võib katta kilega, et hoida Toiduks värskelt, soolatult idanemiseks vajalikku niiskust ja soojust või konserveeritult saab kasvatada avamaal, kasvatades istikud ette. Seeme külvatakse märtsis . Avamaal istutakse 4-5 taime ruutmeetrile. Seeme hakkab idanema 15°C juures. See füüsal kaldub generatiivsele arengule, seetõttu tuleb stimuleerida tema vegetatiivset dieettoiduna, lihtsalt arengut, väetades kuni augusti keskpaigani. toiduna, toidu Isetolmleja. kaunistamiseks jne toitude maitsestamiseks, ravimtaimena, ilutaimena püsilillepeenrasse ja seemned ette kasvatada. Välja istutades jätta madalaks piirdeks,
100 g kanabroileriliha sisaldab 132-182 kcal energiat. Lihakeha keemilist koostist mõjutab vanus ja sugupool. Enamasti on vanemate kanabroilerite lihas rohkem rasva ja vähem toorproteiini. Broileriliha on skleroproteiinide väikese sisalduse tõttu eriti õrn. Valge liha oma suurema proteiinisisalduse ja väiksema rasvasisalduse tõttu kui punane liha on kõrgete dieetiliste omadustega ja sobib laste, eakate ja haigete dieettoiduna. Rasva ja proteiini sobivamaiks vahekorraks kanabroilerilihas peetakse 1:2. Seega ei tohiks broileriliha rasvasisaldus liha kvaliteedi seisukohalt ületada 10%. Sellise rasvasisalduse korral on liha maitseomadused isegi paremad, sest linnuliha lipiidides on rikkalikult inimesele asendamatuid rasvhappeid nagu linool-, linoleen- ja arahhidoonhapet. Kodulindude rasv sisaldab inimesele asendamatuid rasvhappeid 2,5-11 korda rohkem kui teised loomsed rasvaliigid.
annaabi.ee 
