Ameerikast Robert Atkins 1972. aastal. See dieet on üks kuulsamaid maailmas. Selle dieedi ajal sööb inimene toitu, milles on võimalikult vähe süsivesikuid, sest väidetavalt tekitavad need kergesti ülekaalu ja südamehaigusi. Menüüst langevad välja süsivesikuterikkad toiduained, nagu makaronid, riis, leib ja rikkalikult suhkrut sisaldavad maiustused. Plussid Kiire tasakaalu vähendus Võrreldes teiste dieetidega, säilitab inimene oma lihasemassi Liha on hästi toitev söök,sellepärast inimestel ei teki praktiliselt süüatahtmise tunne Miinused Peavalu Iiveldus Südamehaigused Rasvade liiga suur hulk organismis Halb lõhn suust Masendus Greibi dieet Selle dieedi põhimine reegel – mitte süüa peale kella 7 õhtul. See dieet kaotab nädalas 3-4 kg.
22 RESÜMEE Antud uurimistöö on tehtud käsitleb järmist teemat: «Dieedi negatiivne mõju organismile». Töös on kirjeldatud, kuidas vale toitumine võib rikkuda inimese tervist, anda tõelisi psüühika tagajärgi ning kaasa tuua uusi hakem haigusi, millest varem ei teadnudki. Teema on üsna aktuaalne tänapäeval, sest igal naissoost isikul tekkis soov langetada paar isegi rohkem kilogrammi, ning seega mitte piinata ennast õudsate dieetidega. Kõik see on võimalik, toitudes õigesti. Töö hüpotees: Dieet – kahjulik organismile. Uurimise käigus leidis oma tõestuse, dieet on tõeliselt väga ohtlik meie tervisele, aga kui jälgida tervislikku toitumise reegleid, siis võib vältida halbu tagajärgi. Uurimistöö autor teeb rõhku järmistel teemadel: 1. Dieetika ajaloo põhjalik uurimine 2. Dieedi negatiivsete küljede analüüs 3. Anketeerimise ja vaatluste läbiviimine erinevate vanuse gruppide seas
lähemale tuuakse. Kuid seda protseduuri saab ette võtta vaid juhul, mil laps enam rinnapiima ei tarbi ning kui sa oled kindel, et rohkem lapsi ei taha. Ka rasedusaegne hormoonide muutumine suurendab nahaalust rasvkudet. Lisaks kõhule tekib rasva ka puusadele ja rindadele. See kaitseb last väliskeskkonna kahjulike mõjude eest. Rasvkihi paksus ja raseduse ajal kogunenud kilod olenevad ka ema rasedusaegsest toitumisest. Dieetidega tasuks siiski ettevaatlik olla. Oluline on, et nii ema kui ka laps kõik vajalikud toitained, mineraalid ja vitamiinid kätte saaksid. Kaks kuud pärast sünnitust võid hakata taas spordiklubi külastama. Kuid trennid ei tohiks kohe olla liiga intensiivsed ja väsitavad. Lisaks veninud kõhulihastele võivad osadel rasedatel tekkida kõhule ka venitusarmid. Venitusarmid päris ära ei kaogi. Kõige parem on nende ennetamiseks umbes 16
See on tüüpiline suve söök, seda valmistatakse igapäev kuskil. Suviti kasutatakse igasuguste toitude tegemiseks väga palju puuvilju ja marju ning neid süüakse ka hea meelega, sest need pole kahjulikud ja need on samas väga maitsvad ning täidavad kõhtu. Inimene ei vaja suvel nii palju toitu, kuna päike annab inimesele väga palju energiat. Kokkuvõte Tänapäev noortele pole toiduga lihtne meelejärgi olla, sest et nad kord tahavad ühte, kord teist. Igasuguste dieetidega rikutakse ära oma tervised nii noores eas ja siis mõeldakse suurena, et miks mul sellised tervisehädad on. Välismaa noored on ülekaalulised, sest nad söövad palju rämpstoitu ja söödavad seda sisse ka enda lastele. Suviti söövad noored üldse vähe, siis liigutakse ringi ja süüakse pigem jäätist jne. Tervisliku toitu süüakse üldiselt vähe. Ka koolid pakuvad puhvetites ebatervislikku toitu, mida peaks tegelikult muutma, sest kool peab ka osaliselt lapse tervise eest vastutama
ajuloputuse kiire kaalulanguse võimalustest. Paljud inimesed peavad kõhnumise tulemuseks vaid kehakaalu alanemist. 3. Söö rohkelt puu-, täistera-, kaun- ja juurvilju ning väherasvaseid piimatooteid (kui sa just täistaimetoitlane pole), ole mõõdukas nautimises. Mõnele sobib tõesti kõige paremini vahelduv ports süsivesikuid, rasvu ja proteiine, kuid ole ettevaatlik äärmusesse minevate dieetidega, mis peavad puu- ja juurvilju kahjulikeks. 4. Kui sa pole peaaegu üldse sporti teinud, tasub enne tervisespordiga alustamist käia arsti juures. Füsioteraupeut, toitumisspetsialist ja -terapeut võivad aidata sobiva toitumis- ja treeningkava koostamisel. 5. Liigu. Võta oma kavva aeroobne liikumine (kõndimine) vähemalt 20-45 minutit neli korda nädalas (Intervalltreening kasvatab rasva lagunemisvõmet, millest kiiretele inimestele võib olla abi.) ja jõutreening vähemalt kaks korda