Paavst ja keiser kuulutas välja ühise reformi. Kumbki andis oma seaduse. Piiskopi ametisse määramine, riietamine oli seni olnud kogu Euroopas keisri,kuninga või vürsti asi.Ainult kirik tohtis jagada kiriklikke ameteid, raha eest neid ei tohtinud osta. Investituuritüli lahenes kompromissiga:kirikule jäi õigus anda piiskopile sõrmus ja sau, kuna kuninga jakeisri osaks sai regaalide ametitega seotud ilmaliku võimu sümboli skeptri üleandmine. Kirik ja riik läksid oma teed. 9.Dictatus papae Kirik kasutas kriisi kanoonilise õiguse uuendamiseks. Reformi eesmärk oli õigusliku materjali puhastamine ja korrastamine. Tuli kontrollida igat õigusallikat, uutesse kogudesse tuli üle võtta ainult väheseid. Kiriku reformist sai kirikuõigusteaduse ja moodsa kirikuõiguse sünnitus. Petrus Damiani- üks kirglikumaid reformipaavstluse pooldajaid. Ta kavandas õigusreformi programmi. Vaimulikkkonna distsiplineerimine, kirikliku halduse
Paavst ja keiser kuulutas välja ühise reformi. Kumbki andis oma seaduse. Piiskopi ametisse määramine, riietamine oli seni olnud kogu Euroopas keisri,kuninga või vürsti asi.Ainult kirik tohtis jagada kiriklikke ameteid, raha eest neid ei tohtinud osta. Investituuritüli lahenes kompromissiga:kirikule jäi õigus anda piiskopile sõrmus ja sau, kuna kuninga jakeisri osaks sai regaalide ametitega seotud ilmaliku võimu sümboli skeptri üleandmine. Kirik ja riik läksid oma teed. 9.Dictatus papae Kirik kasutas kriisi kanoonilise õiguse uuendamiseks. Reformi eesmärk oli õigusliku materjali puhastamine ja korrastamine. Tuli kontrollida igat õigusallikat, uutesse kogudesse tuli üle võtta ainult väheseid. Kiriku reformist sai kirikuõigusteaduse ja moodsa kirikuõiguse sünnitus. Petrus Damiani- üks kirglikumaid reformipaavstluse pooldajaid. Ta kavandas õigusreformi programmi. Vaimulikkkonna distsiplineerimine, kirikliku halduse
tähendas, et preestritel olid lapsed: nad pärisid kiriku ja see tähendas, et kirik muutus eraomandiks. 12.-13. saj kinnistus ladina kirikus kohustuslik tsölibaat. Gregoriaanlik kirikureform üritas lahutada kiriklikku ja ilmalikku võimu. Gregorius VII rõhutas, et ta on Kristuse võimukandja ja Rooma keisrite järglane. Tal on voli tagandada kuningaid ja keisreid ning vabastada nende alamaid truudusevandest. Need seisukohad on kirjas diktaadis dictatus papae, mis on päris1075. aastast. Seal öeldakse, et ainult paavst võib ametisse määrata piiskoppe, rajada vaimulikke ühendusi, tagandada piiskoppe, tagandada keisreid ning otsustab viimasena tekstide kanoonilisuse üle ja Rooma kirik ei ole kunagi eksinud ega eksi kunagi tema vastane ei saa jõuda lunastuseni. Nendele uuendustele vastab Saksa kuningas Heinrich IV. Saksa vürstid valivad endale kuninga temast võib keisri teha ainult Rooma paavst. Paavst ähvardas kuningat aga
) üldisem põhimõte, kus kõnedli kirikuvabadusest. Selle all ei peeta silmas absoluutset vabadust, vaid vabadust ilmalikust võimust ja selle sekkumisest. Selleks ajaks oli paavstiks Nikolaus II. Hildebrandi mõju olevat selleks ajaks sedavõrd kasvanud, et Lateraansinodi ajal, oli Hildebrand üks suundaandvamaid mõjusid kirikus. Ilmselt just tema eestvedamisel võeti vastu otsus, mis põlgab luksuslikku elu. Oluline sinod, sest võetakse vastu ka paavsti valimise dekreet. Dictatus Papae XV LOENG – 29.10.2020 – SUUR SKISMA 1054.a, RISTISÕJAD, VAGADUSELU Suur skisma. Võtab kokku sajanditepikkuse lahkukasvamise. Ida- ja Lääne-kirik olid küll võrsunud ühest tüvest, ent juba hiljemalt Lääne-Rooma langemisest elanud erinevates kultuuriruumides ning riiklikes moodustites. Säärased ida ja lääne vastuolud pidid viima ka lõpliku ühtsuse katkemiseni – 1054. aastal. Võtmetähtsusega on ristisõjad. 11. sajandi lõpul
Kohustus juhtiv olla kiriku ehitamisel. Mõnikord vaimuliku määramisel. 23 Eesti soost vaimulikud Kroonlinna vms, sest mõisnikud valisid omale saksa kandidaadi (ka peale reformatsiooni). Piiskopilt läheb õigus valida kirikutesse vaimulkke linna raele. Gregorius VII toonitas, et on Kristuse asemik maa peal. Paavsti võim nii ilmalik kui kiriklik, voli vürste ametisse nimetada ja vallandada. Dictatus Papae vaid Rooma kirik on Jumalast, vaid Rooma paavst on üleilmne, tal õigus tagandada ja valida piiskoppe, jagada ja ühendada piiskopkondi, valisejad peavad Rooma paavsti jalga suudlema (zestidel juriidiline jõud, loovad õiguslikusideme), võib keisrit tagandada, oikumeeniline kontsiil peab olema tema poolt heakskiidetud, otsustab tekstide kanoonilisuse üle, paavsti ei saa süüdistada ega tema
annaabi.ee 
