südamelihase energia- ning hapnikuvarudest. Tervel inimesel eristatakse kõiki 5 sakki, haigel ilmnevad muutused. 20. Millest oleneb arteriaalne vererõhk? Südametalitlusest, veresoonte toonusest ja vereplasma hulgast. Arteriaalse rõhu madaldamiseks tuleb kergendada südame tööd, laiendada veresooni ja vähendada vereplasma hulka. 21. Mida nimetatakse pulsirõhuks, mida keskmiseks arteriaalseks vererõhuks? Pulsirõhk on süstoolse (e süstoli ajal esinev) ja diastoolse (diastooli ajal esinev) rõhu vahe. Keskmine arteriaalne rõhk saadakse rõhupulsi ajalisel integreerimisel. · Normaalseks väärtuseks võib lugeda kuni 130/85 mm Hg, · optimaalseks 120/85mmHg. · Vererõhk on kõrgenenud (arteriaaalne hüpertensioon), kui see ületab 140/90 mmHg. Arteriaalse hüpotoonia ehk madala vererõhu piiriks loetakse väärtusi alla 100/60 mmHg. 22. Vererõhu mõõtmise metoodika? Arteriaalset vererõhku saab mõõta:
Kui südame löögisagedus on 70*min, saadetakse mõlema vatsakese poolt vereringesse 70*70ml=4900ml verd, mis on südame minutimaht Q. Väljutusfaasi ajal on rõhk aordis 120-130 mm Hg ja kopsuarteris 20..25 mm Hg, mis on kopsu-ja keharinge süstoolse rõhu väärtused. Väljutusfaasi lõppedes vatsakeste lihas lõõgastub, vatsakeste siserõhk langeb. Järgneb lühike protodiastol (0,04 s) sulguvad poolkuuklapid, takistades vere tegasivoolamist vatsakeste diastooli ajal. Poolkuuklappide sulgumisega kaasub II südametooni teke. Vatsakeste õõs on suletud ja algab diastol. Järgneb isomeetrilise lõõgastumise faas (0,05 s), kus langeb rõhk vatsakestes nullini. Rõhu väärtuse madaldumisel rõhust kodades, avanevad atrioventrikulaarklapid ja algab vatsakeste täitumisfaas. (0,5-0,6s), selles faasis voolab vatsakestesse 70-80% ulatuses nende löögimahust. Täiendav kogus verd lisatakse vatsakesse kodade süstoli ajal. (1)
suletud, kuid südamelihaste jätkuva kokkutõmbe tõttu tõuseb vatsakestesisene rõhk järsult, ilma et nende maht muutuks. Väljutusfaas - kui vasaku vatsakese siserõhk ületab rõhu aordis ja parema vatsakese rõhk on suurem rõhust kopsuarteris, siis avanevad poolkuuklapid ja veri surutakse järsu tõukega kopsuarterisse. Väljutusfaasi lõpus vatsakeste lihas lõõgastub ja vatsakeste siserõhk hakkab langema. Lõpuks sulgevad poolkuuklapid, mis takistavad vere tagasivoolamist vatsakesse diastooli ajal. Isomeetriline lõõgastuse faas - Vatsakestes langeb rõhk peaaegu nullini. 10 Täitumisfaas - algab ajal, mil rõhk vatsakestes on madalam kui rõhk kodades ja avanevad atrioventikulaarklapid. Mahu muutumine tsüklis • Lõppdiastoolne maht - vere maht vatsakeses diastoli lõpus (ca 125ml) • Löögimaht - süstoli jooksul vatsakesest väljapaisatava vere maht (70ml)
sinuatriaalsõlmes ja töömüokardis. 29 12. Südame pumbafunktsiooni iseloomustus. Vatsakeste tsükli jaotus faasideks, rõhu ja mahu muutused nendes faasides. Vererõhu väärtused vereringe eri osades. Enne vatsakeste tsükli toimub kodade tsükkel. Kodade tsükkel: Kodade süstool (0,1s) Vatsakestesse lisatakse veri, mis oli kogutud kodadesse diastooli ajal 30 Vatsakeste täitumisfaas, 70-80 ml – täitumismaht Kodade diastool (0.75-0.9s) Vatsakestes on mõlemates 150 ml verd – vatsakeste lõppdiastoolne maht Vatsakeste tsükkel : Vatsakeste süstool (0.35-0.37s) Vatsakeste lihaseni jõuab erutusimpulss (Q-saki algus) Asünkroonne kontraktsiooni faas (0.05s) –
759 51.6.3. Südame erutusjuhteüsteem Õpieesmärgid Erakorralise meditsiini tehnik: teab puhkepotentsiaali, aktsioonipotentsiaali, repolarisatsiooni ja depolarisatsiooni mõisteid ning oskab selgitada nende seost südame elektrilise aktiivsusega, teab nimetada südame erutustekke süsteemi osi ja oskab kirjeldada nende ülesandeid, teab, mis toimub südames süstoli ajal, teab, mis toimub südames diastooli ajal, teab kuidas määratakse südame löögi- ja minutimahtu. Südame füsioloogia Puhkepotentsiaal on südamelihase raku erutusvalmis puhkeseisund. Rakumembraani sise- ja väliskülje vahel on elektriline potentsiaalierinevus u 60–90 mV . See tekib ioonide erinevast jaotumisest, kusjuures enamik positiivseid ioone liigub rakuseina välisküljele. Kaaliumi kontsentratsioon on raku sees 30–40 korda kõrgem, naatriumi kontsentratsioon aga on väljaspool rakku 10–20 korda kõrgem