Vatsakeste tsükli jaotus faasideks, rõhu ja mahu muutused nendes faasides. Vererõhu väärtused vereringe eri osades. Enne vatsakeste tsükli toimub kodade tsükkel. Kodade tsükkel: Kodade süstool (0,1s) Vatsakestesse lisatakse veri, mis oli kogutud kodadesse diastooli ajal 30 Vatsakeste täitumisfaas, 70-80 ml – täitumismaht Kodade diastool (0.75-0.9s) Vatsakestes on mõlemates 150 ml verd – vatsakeste lõppdiastoolne maht Vatsakeste tsükkel : Vatsakeste süstool (0.35-0.37s) Vatsakeste lihaseni jõuab erutusimpulss (Q-saki algus) Asünkroonne kontraktsiooni faas (0.05s) – atriventrikulaarklapid on avatud Atrioventrikulaarklapid sulguvad (et veri ei voolaks kodadesse tagasi) → 1. Südametoon
CO2 ära). Kopsudest voolab arteriaalne veri mööda kopsuveene vasakusse kotta. VVR on veresoonte süsteem, mida mööda veri liigub paremast vatsakesest kopsudesse ja sealt vasakusse kotta. Arterites on venoosne, veenides arteriaalne veri. /arter on veresoon, mis viib vere südamest eemale; veen toob lähemale/. Südamelihase omadused. Südame töö on kodade ja vatsakeste rütmiliselt korduvad kokkutõmbed ja lõtvumised, südame kontraktsioon on süstol, lõõgastumine diastool. Eri osade kontraktsioonid toimuvad rangelt kindlas järjekorras: *kontraheeruvad üheaegselt mõlemad kojad, veri läheb kodadest (0,1 s) vatsakestesse, mis on lõõgastunud; *algab vatsakeste üheaegne (0,3 s) kontraktsiooniga; *peale kontraktsiooni algab vatsakeste lõõgastumine (0,4 s). kontraktsiooni jõud ja tugevus muutub vastavalt tingimustele. Puhkeolekus paiskab süda vereringesse kummagi vatsakese iga löögiga umbes 70 ml verd.kui
Siis hakatakse õhku välja laskma ja fikseeritakse rõhk mähises hetkel, mil hakkame tukseid kuulma. Siis on rõhud veresoones ja mähises võrdsed. See on südame poolt tekitatav maksimaalne vererõhk. Kui edasi õhku välja lasta, lakkavad tuksed mingi rõhu juures, see tähendab, et nüüd voolab veri vabalt ja siit saame minimaalse vererõhu. Süda lööb vere soonde (süstool) ja lõtvub siis, rõhk südames alaneb ja veri tungib südamesse (diastool). · Kui kõrgele tuleks trepist üles minna, et "põletada" ühe torditüki kalorid? Vihjed: eeldame, et potentsiaalse energia suurenemine on võrdne torditükis peituva soojusenergiaga. torditükis sisaldub keskmiselt 200 kcal; 1 cal = 4,2 J; · Kasutusel on nn külma vee dieet, mis pidi aitama kehakaalu vähendada. Kui palju tuleks juua külma vett, et organismist kaoks 100 g rasva? Vihje:
Vereringe:*William Harvey 1628 aasta,*SÜDA - vere pump,*artereid ja arteroolid: vere transport kudedeni,*kapillaarid ainevahetus kudedes,*veenid ja veenulid vere transport südamesse Süstol kontraktsiooni faas.(110-140mm/Hg)Diastol lõõgastusfaas(60-90mm/Hg) Arteriaalne vererõhk:*tähistatud kui süstoolne/diastoolne(norm 120/50 mmHg, kõrge-140/90 mmHg), *süstoolne vererõhk,*diastoolne vererõhk Vererõhk:*pulsi rõhk süstoolse ja diastoolse vererõhu vahe (süstool diastool),*keskmine vererõhk keskmine vererõhk arterites Vererõhku mõjutavad tegurid:*südame jõudlus, *takistus verevoolus,*veresoonte süsteem, veresoonte toonus,*vere viskoossus (plasma maht väheneb) Südame elektriline aktiivsus:*südame kontraktsiooni teke sõltub müokardi elektrilisest stimulatsioonist, *erutusprotsess tekib südame paremas kojas sinuatriaalsõlmes, kust levib AV (atrioventrikulaar) sõlmeni
rikkaks, annab CO2 ära). Kopsudest voolab arteriaalne veri mööda kopsuveene vasakusse kotta. VVR on veresoonte süsteem, mida mööda veri liigub paremast vatsakesest kopsudesse ja sealt vasakusse kotta. Arterites on venoosne, veenides arteriaalne veri. /arter on veresoon, mis viib vere südamest eemale; veen toob lähemale/. Südamelihase omadused. Südame töö on kodade ja vatsakeste rütmiliselt korduvad kokkutõmbed ja lõtvumised, südame kontraktsioon on süstol, lõõgastumine diastool. Eri osade kontraktsioonid toimuvad rangelt kindlas järjekorras: *kontraheeruvad üheaegselt mõlemad kojad, veri läheb kodadest (0,1 s) vatsakestesse, mis on lõõgastunud; *algab vatsakeste üheaegne (0,3 s) kontraktsiooniga; *peale kontraktsiooni algab vatsakeste lõõgastumine (0,4 s). kontraktsiooni jõud ja tugevus muutub vastavalt tingimustele. Puhkeolekus paiskab süda vereringesse kummagi vatsakese iga löögiga umbes 70 ml verd
annaabi.ee 
