Elektrokardiogramm südame film: elektriliste potentsiaalide muutuse registreerimine keha pinnalt, mis tekivad erutuse tekke, leviku ja vaibumise tõttu südamelihases. Südametegevusega kaasnevad helilised nähtused. Süstoolne toon tekib süstoli alguses madal ja kestev. Diastoolne toon tekib diastoli alguses kõrgem ja katkendlik. Mõõdetakse fonokardiograafia abil meetod, mis võimaldab uurida südame tone helisageduse diapasoonides, mida inimkõrv ei kuule ning määrata toonide iseloomu, ajalist kestvust ja kohta südametsüklis. · Südame löögimaht ja minutimaht ja selle muutused kehalisel tööl. Südame löögimaht e.süstoolne maht vere hulk, mida vatsake kontraktsiooni ajal väljutab: 60-80 ml rahuolekus. 100 140 ml kehalise töö ajal. Sõltub: südamesse saabuva vere kogusest ; südame kontraktsioonijõust. Südame minutimaht vere hulk, mida süda väljutab 1 min.jooksul:
ja kasutamise mugavuse võrdlus. Mehaaniline-manomeeter- töö põhineb rõhu poolt tekitatud deformatsiooni mõõtmisel. Mida suurem on rõhk, seda suurem on tema poolt tekitatud deformatsioon. Mõõdab rõhku kaudselt. Tekitab mõõtmisvigu, mis on tingitud näidiku ebatäpsusest, deformeeritava elemendi väsimusest. Vastutusrikastel seadmetel töötavaid mehaanilisi manomeetreid tuleb perioodiliselt kontrollida. Erinevates diapasoonides on vaja kasutada erinevaid mehaanilisi manomeetreid, sest manomeetri elastne element peab olema erineva jäikusega. Vedrumanomeeter võimaldab mõõta rõhku 0,5...10000bar, membraanmanomeeter rõhku kuni 25bar. Mehaaniliste manomeetrite eeliseks on töökindlus, väikesed gabariidid, mõõdavad suuri rõhkusid ja manomeetri lihtne paigaldus. Vedelikmanomeeter töö põhineb hüdrostaatilise rõhu omadusel (rõhk mõjub/kandub edasi igas suunas
Elavhõbeda manomeetrid on kuni 4...5 bar mõõtmiseks. Mehaanilised manomeetrid-Mehaaniliste manomeetrite töö põhineb rõhupoolt tekitatud deformatsiooni mõõtmisel. Mida suurem on rõhk, seda suurem on tema poolt tekitatud deformatsioon. Mõõdab rõhku kaudselt. Tekitab mõõtmis vigasid, mis on tingitud näidiku ebatäpsusest, deformeeritava elemendi väsimusest. Vastutusrikastel seadmetel töötavaid mehaanilisi manomeetreid tuleb perioodiliselt kontrollida. Erinevates diapasoonides on vaja kasutada erinevaid mehaanilisi manomeetreid, sest manomeetri elastne element peab olema erineva jäikusega. Vedrumanomeeter võimaldab mõõtarõhku 0,5...10000bar, membraan manomeeter rõhku kuni 25bar. Mehaaniliste manomeetrite eeliseks on töökindlus, väikesed gabariidid, mõõdavad suuri rõhkusid ja manomeetri lihtne paigaldus. Baromeeter-kasutatakse õhurõhu mõõtmiseks. 26.Diiselmootori toitesüsteem e. kütuse kõrgsurve aparatuur, pihustiehitus ja tööpõhimõte.
Ø pikad kitsad õõnespaneelid Ø koorikplaadid Ø ribipaneelid (enam tootmishoonete ehitamisel) Ø ruumisuurused raudbetoonplaadid (piki-põikikandvate seintega paneelhoonetes) 33. Õõnespaneelide toetamine, ankurdamine ja vuukide monoliitimine Õõnespaneelid jagunevad eelpingestamata ja -pingestatud paneelideks. Eelpingestamata õõnespaneelide mõõt-med on vastavalt arvutustele ette määratletud. Nende mõõdud on järgmistes diapasoonides: pikkus 3,0 ... 6,3 m laius 1,2 ... 2,4 m paksus 0,22 m või 0,14 m Paneelid paigaldatakse seinale tsementmördist tasanduskihile keskmise paksusega 10 mm. Õõnespaneelid peavad tellis- ja plokkseintele toetuma vähemalt 12 cm ja olema ankurdatud kandeseintega. Raudbetoon- ja 50 terastaladele peavad paneelid toetuma vähemalt 10 cm. Paneelidevahelised vuugid jäetakse normikohaselt 10 mm
Indeks leitakseQT/RRx100%, kus RR = kogu tsükkel. 7.Mehhaanilised ja helilised nähtused südames (SFG, FG). Südame tiputõuge – rindkere seina võnkumine, mis tekib kontraktsioonil tekkiva südame kuju muutumisel (südame tipu puutumine vastu rindkere). Võimalik palpeerida viiendas roidevahemikus. Südame toonid – südametegevusega kaasnevad helilised nähtused. Mõõdetakse fonokardiograafia abil (võimaldab uurida südame toone helisageduse diapasoonides, mida inimkõrv ei kuule ning määrata toonide iseloomu, ajalist kestvust ja kohta südametsüklis) I toon e. süstoolne toon – tekib süstoli alguses (madal ja kestev) II toon e. diastoolne toon – tekib diastoli alguses (kõrgem ja katkendlik) III toon – vatsakeste seina võnkumine täitumisfaasi alguses IV toon – kodade süstoli ajal täitumisfaasi lõpul 8.Südame löögimaht ja minutimaht, millest sõltub nende suurus? Rahuoleku
annaabi.ee 
