laeva pikitasandi vööripoolse suuna vahel nimetatakse kompassikursiks. Nurka kompassimeridiaani ja vaatleja silma ning mingit objekti läbiva püsttasandi vahel nimetatakse kompassipeilinguks. Magnet- ja kompassisuundade vahel valitsevad seosed: MK = KK + MP = KP + Deviatsiooni väärtus määratakse deviatsioonitabelite abil. +2,0 +2,3 Kompassikurss (KK) nurk kompassimeridiaani ja diametraaltasapinna vahel. Kompassipeiling (KP) nurk kompassimeridiaani ja peilingujoone vahel. Kompassiparandus (MK) MK = (±d) + (± ) KK + = MK Kompassikursi (KK) Tõelise kursi (TK) MK + d = TK leidmine leidmine KK + MK = TK TK d = MK TK KK MK = KK -d + MK MK MK KK =
nimetatakse kompassikursiks. Nurka kompassimeridiaani ja vaatleja silma ning mingit objekti läbiva püsttasandi vahel nimetatakse kompassipeilinguks. Magnet- ja kompassisuundade vahel valitsevad seosed: MK = KK + MP = KP + Deviatsiooni väärtus määratakse deviatsioonitabelite abil. 0 +2,0 100 -1,5 190 +1,7 280 -2,1 10 +2,3 110 -1,8 200 +1,9 290 -2,5 Kompassikurss (KK) nurk kompassimeridiaani ja diametraaltasapinna vahel. Kompassipeiling (KP) nurk kompassimeridiaani ja peilingujoone vahel. Kompassiparandus (MK) MK = (±d) + (± ) KK + = MK MK + d = TK Kompassikursi (KK) Tõelise kursi (TK) leidmine leidmine KK + MK = TK TK d = MK TK KK MK = KK -d + MK KK = MK MK
24. Millisesse ilmakaarde navigatsioonilisest ohust paigutatakse pildil olev tooder või poi? 1. Põhja poole 2. Lõuna poole 3. Ida poole 4. Lääne poole 25. Mis on kursinurk? 1. Nurk laeva sõidusuuna ja obejekti suuna vahel 2. Nurk nord-suuna ja objekti suuna vahel 3. Nurk nord-suuna ja laeva diametraaltasapinna vahel 26. Piiratud nähtavuste tingimustes liikuva laeva madrus-vaatleja kuuleb eespool teise laeva helisegnaali, mis koosneb ühest pikast ja kahest lühikesest helist. Milline laeva järgmisest loetelust annab sellist signaali? 1. Käigus olev jõuajamiga laeva, mis ei liigu vee suhtes 2. Kalapüügiga tegelev laev 3. Käigus olev jõuajamiga laev, mis liigub vee suhtes 27. Miks viibutab väikelaevnik käsi ülesse-alla? 1. Soovib head reisi 2
Roolimasin asub rumpliruumis, ajamina kasutatakse elektrimootorit või hüdraulilist masinat. Rooliülekanne (rooli rumpel) on mehhanism, mis kannab roolimasinalt roolile üle viimase pööramiseks vajaliku jõu . 28 sek jooksul pardast pardasse. Kuni 35-45 kumbassegi pardasse. Rooli juhtpult asub roolikambris, avariijuhtimispult (tlf, kompass, juhend) rumpliruumis. Automaatrooliseadmed ka roolikambris. Tavaliselt elektrilised. Aksiomeeter näitab millise nurga all asub roolileht laeva diametraaltasapinna suhtes CL (). Roolide tüübid Roolide tüübid olenevalt pöörlemistelje paigutusest 1.tavalised (balansseerimata) roolid pöördetelg läbib roolilehe esiserva, 2.balansseeritud pöördetelg paikneb esiservast ahtri poole. Viimane variant võimaldab rooli keeramisel kasutada tunduvalt väiksemat jõudu. Kinnituse meetodi järgi kere külge eristatakse hingedel paiknevat, poolrippuvat ja rippuvat rooli. Roolide tüübid: a)hingedele paigutatud balansseerimata rool,
Roolimasin asub rumpliruumis, ajamina kasutatakse elektrimootorit või hüdraulilist masinat. Rooliülekanne (rooli rumpel) on mehhanism, mis kannab roolimasinalt roolile üle viimase pööramiseks vajaliku jõu . 28 sek jooksul pardast pardasse. Kuni 35-45 kumbassegi pardasse. Rooli juhtpult asub roolikambris, avariijuhtimispult (tlf, kompass, juhend) rumpliruumis. Automaatrooliseadmed ka roolikambris. Tavaliselt elektrilised. Aksiomeeter näitab millise nurga all asub roolileht laeva diametraaltasapinna suhtes CL- Roolide tüübid olenevalt pöörlemistelje paigutusest 1.tavalised (balansseerimata) roolid pöördetelg läbib roolilehe esiserva, 2.balansseeritud pöördetelg paikneb esiservast ahtri poole. Viimane variant võimaldab rooli keeramisel kasutada tunduvalt väiksemat jõudu. Kinnituse meetodi järgi kere külge eristatakse hingedel paiknevat, poolrippuvat ja rippuvat rooli. Põtkur (traster) võib asuda võõris ja /või ahtris. Väga suurtel 4 vööris 2 ahtris
annaabi.ee 
