abijuhtimisseadmega. 2) Rooliseade peab olema väikese gabariidiga ja massiga, ökonoomne ning arendama vastavat pöördemomenti, et pöörata roolilehte. 3) Roolileht peab olema kinnitatud korpuse alla nii, et laeva sõidul madalas farvaateris maksimaalse diferendiga ahtrisse ei kahjustaks roolilehte. 4) Roolimasin peab suutma pöörata täiskäigul sõitva laeva täielikult vee all olevat roolilehte ühest pardast teise 28 s jooksul ( rooli pöörde suurim ulatus on valdavalt 35o diametraaltasandist kummalegi poole, mõningail laevadel ka üle 45o). 5) Abirooliseade peab laeva edasikäigul kiirusel pool maksimaalsest kiirusest, kuid mitte vähem kui 7 sõlme, roolilehe ümber paigutama 15o ulatuses kummalegi poole 60 s jooksul. 6) Kõigil reisilaevadel ja laevadel üle 10000 tonni veeväljasurvega peab olema kaks pearoolimasinat. Sel juhul abiroolimasinat ei nõuta. 7) Kui pea- ja abiroolimasin paiknevad allpool veeliini, siis peab olema
Tsisternid täidetakse teatud ulatuses veega. Külgõõtsumisel voolab vesi ühest tsisternist teise, kusjuures ümbervoolamise kiirust saab reguleerida ventiili avamise või sulgemisega. Ümbervoolamise kiirus reguleeritakse selliseks, et veemass tsisternis toimiks õõtsumisele vastupidises suunas. Selliste tsisternide stabiliseerimisvõime ulatub 50%-ni. (Vt. Tahvel 5.XVIII ja Joon. 5.18.). 5.6. Juhitavus. Vaata Tahvel 5.XIX. Kohe peale rooli diametraaltasandist välja keeramist alustab laeva raskuskese roolile- hele mõjuvate jõudude toimel liikuma mööda kõverjoont, mida nimetame tsirkulatsiooniks. Manöövri esimestel hetkedel toimub liikumine pöördele vastupidises suunas sest jõud Ry lükkab laeva külgsuunas. Kaugust lt, mille võrra laev kõrvale triivib, nimeta-takse tagasinihkeks Joon. 5.19. Varsti aga hakkab laev
kaudu. Võllitunnel kaitseb võlli mehhaaniliste vigastuste eest, võimaldab võlli hooldada ja kontrollida. Võllitunnel on masinaruumi poolt veetiheda klinkettuksega suletav, et kaitsta masinaruumi deidvudseadme rikke korral laevakeresse tungiva vee eest. Võllitunneli eesmises ja tagumises osas on laiend retsess. Ahtripoolsest retsessist viib sageli ülatekile avariiväljapääs. Võllitunnel on enamasti kaarja ülaosaga, toetatud jäikusribidega. Võllitunnel on diametraaltasandist selliselt nihutatud, et võll ei läbi teda keskelt vaid äärest. See võimaldab inimeste vabamat liikumist tunnelis ja võlli mugavamat hooldamist. Võllitunnel võib läbida ahtripoolseid lastiruume, Sel juhul võetakse meetmeid tema kaitsmiseks vigastuste eest kaitsva puitkatte abil. Kuna tunnel segab lasti paigutamist, püütakse tänapäeval tema kõrvale ehitada kütusetankid, et lastiruumi põhja saaks jätta siledaks. Joon. 9.16. Võllitunnel
lõikumispunkt; punkt, kus läbi mahukeskme tõmmatud vertikaalsirge lõikub diametraaltasandiga; punkt püsib kohal kuni umbes 15-kraadise kreeninurgani. Metatsentri kõrgus height of the metacentre KM metatsentri kõrgus kiilust. Metatsentriline kõrgus metacentric height GM põikmetatsentri ja raskuskeskme vahe. MS taastava õla parandus suurtel kreeninurkadel näitab algmetatsentri väljanihke suurust diametraaltasandist Pehme (alapüstuv) laev tender ship - minimaalse metatsentrilise kõrgusega laev. Pikimetatsentriline kõrgus longitudinal metacentric height GML pikimetatsentri ja raskuskeskme vahe. Püstuvusulatus range of stability kreeninurkade vahemik, mil laev säilitab positiivse püstuvuse. Raskuskese centre of gravity G laeva kaalujõudude rakenduspunkt; punkt, mille suhtes laev tasakaalustub.
nähtavasse kohta kinnitada hele märk (riideriba, valgust peegeldava materjali tükk vm.). Tugevasti rippuv ankrukett pehmendab seegamisest ja õõtsumise orbitaalsest liikumisest tulenevaid kiirendusi ja dünaamilisi pingeid. Need pinged ei ole täpselt matemaatiliselt kirjeldatavad, seega ka mitte ettearvutatavad. Ankrus seisev laev püüab võtta asendi vööriga tuule ja hoovuse koosmõju suunas. Kuid ta kaldub sellest suunast kõrvale seda rohkem, mida kaugemal diametraaltasandist asub ankruklüüs. Seegamine ägeneb tugeva, erineva kiirusega hoogudega tuule korral ja kõrvalekalded keskmisest asendist muutuvad suuremaks. Ka lainetus püüab pöörata laeva pardaga vastu lainet. See kõik suurendab laevale mõjuvat tuule ja hoovuse rõhku, millele lisanduvad dünaamilised pinged. Olukorda komplitseerib veel see, et ankru hoidev jõud väheneb märgatavalt (eriti kahe labaga pinnasesse kaevuvatel ankrutel)
annaabi.ee 
