otsustus. Viimasel aastakümnel ilmunud loogikaalases eestikeelses kirjanduses on kasutatud otsustuse tõeväärtuse hindamisel "tõene" ja "väär". Käesoleva teksti sissejuhatavas osas on need mõisted määratletud, kusjuures on näidatud, et need ei ole vastandlikud terminid, kuna esimene iseloomustab mõiste sisulist külge, teine aga vormilist. Samasuse reegli kohaselt oleks viga vastandada sisulisi iseärasusi vormilistele, mis on küll iseloomulik dialektilisele loogikale, kuid on vastuolus formaalse loogika printsiipidega. Seetõttu ei ole korrektne nimetada otsustuse tõeväärtust "tõene" ja "väär", vaid - "kehtiv" ja "mittekehtiv" (ei kehti), pealegi on see eelkõige kokkulepe küsimus. Näiteks, Mõned reformierakondlased semmivad keskerakondlastega. Kas tunnistada antud otsustus kehtivaks või mittekehtivaks, see on konventsionalistlik küsimus, sest selle otsustuse tõeväärtuse määramine on loogika väline lahend
esile tuua ja mõisteliselt väljendada. Aristotelese jaoks oli mitteproblemaatiliselt kindel, et kõlbelised väärtused, mida kandis endas normaalne vooruslik ateenlane, on tõepoolest kõlbelise loomusega ja ei vaja mingit edasist õigustamist. Sokrates sellist seisukohta ei jaganud. Ta ei olnud kaugeltki veendunud selles, et enamus tema kaaskodanikke tegutseb kõlbeliselt õigesti. Käibivad kõlbelised koiakud tuli tema järgi enne seda, kui neid võis õigustatuiks tunnistada, allutada dialektilisele kontrollile. Tollesse veendumusse on kätketud Sokratese eetilise õpetuse poliitiline implikatsioon. Ta kõneleb “Apoloogias” sellest, et tema eetiline dialektika on jumala kingitus Ateena linnale: “Minu arvates ongi jumal mind siia linna saatnud, et ma kogu päeva ringi käies igaüht teist lakkamatult ärataksin, veenaksin ja teile etteheiteid teeksin” (30 e-31 a), see on linnale kasulik “… nõnda
õigustada. Valiidne teadmine. Distsiplinaarne objektiivsus: oma ala praktiseerija otsustab objektiivsuse üle. Dialektiline objektiivsus: absoluutne objektiivsus tahab subjektiivsust eirata ja distsiplinaarne objektiivsus tahab subjektiivsust kaasata. Dialektiline objektiivsus on see, et positiivne hoiak subjektiivsuse vastu. Kokkupuude praktikas, mitte ainult teoreetiline alus. Reeglid uurijale – objektiivsuse suhtes. Uurija – uurimisobjekt. Subjektiivsus - . Vastandid jõuavad dialektilisele tasandile ehk samale tasandile. Valim on erinev. Meetod üllatab uurimisobjekti. Paneb inimese mõtlema. Fabian. Osaleda uuritavates protsessides, et mõista uuritavat kultuuri. Protseduriaalne objektiivsus: impersonaalne inimene kõrvale jätta; mõõtude jm empiirika kaudu objektiivsus ehk praktika kaudu objektiivsus. Protseduuri reeglid – kuidas saab paremad tulemused? Kui eirata reegleid, võib saada paremad tulemused. Douglas, objektiivsus (ideaal). 8 eristust.
tutvustatakse mõningaid mitteklassikalisi loogikaid ja argumentatsiooniteooria elemente. Allpool peetakse kinni asja esitatud loogikajaotusest, ent see pole alati kooskõlas teiste eestikeelsete loogikamaterjalidega. Näib, et väljend formaalne loogika on eesti keeles tänapäeval ebamäärase tähendusega. Allpool Kasutatakse seda väljendit ainult laiemas tähenduses: nii, et see vastandub informaalsele või dialektilisele loogikale. Semantiline kolmnurk Rääkida saab nii füüsilise maailma objektidest, mõtlemisse kuuluvatest objektidest (nt mõistetest) kui ka sõnadest, kusjuures see loetelu pole ammendav. Tuleb vahet teha keele tavaehk argikasutuse ja keele ekspertkasutuse vahel. Argikasutaja tugineb naiivsele maailmapildile (folk theory) ja Kasutab sõnu, järgides mingi sotsiaalse rühma tavasid. Ekspertkasutaja keel on
tutvustatakse mõningaid mitteklassikalisi loogikaid ja argumentatsiooniteooria elemente. Allpool peetakse kinni asja esitatud loogikajaotusest, ent see pole alati kooskõlas teiste eestikeelsete loogikamaterjalidega. Näib, et väljend formaalne loogika on eesti keeles tänapäeval ebamäärase tähendusega. Allpool Kasutatakse seda väljendit ainult laiemas tähenduses: nii, et see vastandub informaalsele või dialektilisele loogikale. Semantiline kolmnurk Rääkida saab nii füüsilise maailma objektidest, mõtlemisse kuuluvatest objektidest (nt mõistetest) kui ka sõnadest, kusjuures see loetelu pole ammendav. Tuleb vahet teha keele tava- ehk argikasutuse ja keele ekspertkasutuse vahel. Argikasutaja tugineb naiivsele maailmapildile (folk theory) ja Kasutab sõnu, järgides mingi sotsiaalse rühma tavasid. Ekspertkasutaja keel on
annaabi.ee 
