1.Informatsioon WHO-le igast haiguskahtlusest ja laborat. uuringu tulemusest 2.Range isolatsioon kuni koorikute kadumiseni 3.Lõppdesinfektsioon 4.Karantiin 17 päeva viimasest kontaktipäevast - 7. päev alates esimesest kontaktist kuni 17 päeva viimasest kontaktist alates - esimese haigestunu puhul individuaalne isolatsioon - maja kontaktid isoleeritakse kohe 6. Nakkusallikate ja kontaktsete uurimine - eriti kahtlaste diagnoosidega - varicella, nahamädanikud, hemorraagiad (eriti fataalsed juhud) 7.Spetsiifiline ravi puudub Kasutatud allikad: http://www.terviseleht.ee/200021/21_rouged.php?gallup=tulemused http://209.85.229.132/search?q=cache:vJL5aWtD2fEJ:www.kliinikum.ee/infektsioo http://en.wikipedia.org/wiki/Smallpox#Diagnosis http://www.webmd.com/a-to-z-guides/smallpox-treatment-overview http://www.webmd.com/a-to-z-guides/smallpox-prevention http://www.sciencedaily
kuritegudega. Sissetulekud ja perekonnaseis sobitusid kriteeriumitega ja olid lisatud kui kaasvariatsioonid. Immigratsioonistaatus oli kaasvariaadiks tavainimeste uuringus. Kuna ainete kuritarvitamine võib esineda kausaalsel teel bipolaarsete häirete ja vägivaldsete kuritegude vahel, seda uurimisse ei lisatud ning kaasaspektina ei arvestatud. Alamgrupi analüüs kujutas endast grupisisest indiviidide võrdlust (näiteks icd-9 või icd-10 diagnoosidega) Esiteks võrreldi maniakaalse käitumisega indiviide, nende isikutega, kellel oli diagnoositud depressiivne käitumine. Teisena võrreldi indiviide, kellel oli diagnoositud ükskõik milline maaniakaalne käitumine, (näiteks sega- või hüpomaniakaalne.) depressiivsete indiviididega. Kolmandaks kasutati ainult icd-10 diagnoose (sest teised olid ebatäpsed) ning nad võrdlesid indiviide, kellel oli psühhoosi episood, nendega, kellel oli mittepsühhoos. Alamgrupi
Alasooritust iseloomustab lahknevus lapse võimete (potentsiaali) ja tulemuste (saavutuste) vahel (Reis & McCoachi järgi viidanud Sepp, 2010, 79). Kõigi eelmainitud tundemärkide puhul saab andekuse tuvastamisel määravaks õpetaja teadlikkus. Kui õpetajal on piisav ettevalmistus, ta on motiveeritud õpilasi aitama ning ta teeb lapsevanemate ja spetsialistidega koostööd, on andeka lapse äratundmine tõenäoline. Vastasel juhul võivad lapsed aga jäädagi valede ,,siltide" või diagnoosidega, mis on lapse arengu ja heaolu seisukohalt väga kahjulik. 3.2.3. Testid ja skaalad Kui esimene jälgimise/vaatlemise samm on astutud ning piisavalt infot lapse kohta kogutud, saab edasi liikuda erinevate testide juurde, mis andekuse määratlemisel suureks abiks on. Vaimsete võimete üldtuntud tuvastusviisiks on intelligentsustestid (IQ-testid). Kui lapse intelligentsuskvoot on normeeritud andmete järgi 120-130 (10-2% populatsioonist), siis
arengut sünnist kuni 2.5a saamiseni. Muljet avaldab talle arengus ilmnev pikk uudishimu periood ja selle olulisus. Rõhutab uurimisprotseduuri läbiviimise täpsust, vaatlust, metoodikaid, projitseerimise välistamist, järelduste tegemist, jne. Metoodika tähtsus ongi meile oluline, et asi muutuks teaduslikuks distsipliiniks. Järgmine tüüp: A. Binet (1857 - 1911). Intelligentsusskaala, aga ka hästi palju laste mõtlemise poole uurimisega. Binet suhtus kriitiliselt vaimse puudulikkuse diagnoosidega. Üks diagnoosis, et on vaimne mahajäämus, teine ütles et ei ole. 1905 avaldati Binet ja Somon'i skaala. Binet töötas välja testid, mis põhinesid vastava vanusegrupi sooritusnormidele. See viis mõtteni eristada lapse vanus vaimse ja kronoloogilisena. Kui 8-aastane laps lahendab ülesandeid, mille lahendamisega saab hakkama enamik 10-aastasi lapsi, siis tema vaimne vanus on 10. Tema eesmärk oli anda
osutavad püsimatu aktsentuatsiooni halvale prognoosile. A.Vdovitsenko tuvastas 3 aasta pikkuse katamneesi põhjal, et vaid ligikaudu 49% kõigi püsimatute noorukite puhul võis rääkida normaalsest sotsiaalsest adapteeritusest.16 Kui noorukitest psühhopaatide hulgas on püsimatuid 811%, siis täiskasvanud psühhopaatide puhul on vastav näitaja 13%.Olukorda saab seletada sellega, et suur osa püsimatuid kuulub kõrgemas vanuses juba narkomaanide, alkohoolikute ja teiste tõsisemate diagnoosidega indiviidide hulka.Püsimatu tüübi üle on palju vaieldud ja paljude autorite arvates ei saa sellisest isiksuse eripärast eraldi rääkida, kuna püsimatust kohtab paljude tüüpide juures. Esimesena kirjeldas niisuguseid isiksusi E.Kraepelin,kes tähistas neid terminiga ,,haltlos" (tahtejõuetud). P. Gannuskin luges püsimatute keskseks omaduseks sõltuvust lähiümbrusest, kuid hoiatas sellise määratluse liigse laiendamise eest.K. Leonhardi klassifikatsioonist on püsimatud välja
....................................................... 76ȱ Terviseseisundiȱhindamisegaȱkaasnevȱdiagnostilineȱmõtlemine...................77ȱ Märkideȱäratundmine..........................................................................................77ȱ Võimalikeȱdiagnoosideȱmääramine ...................................................................78ȱ Märkideȱvõrdlemineȱvõimalikeȱdiagnoosidegaȱ ..............................................78ȱ Andmeteȱsuunatudȱkogumineȱ ..........................................................................78ȱ Diagnoosideȱkehtivuseȱkontrollimine ...............................................................79ȱ Juhtumianalüüsiȱnäide................................................................................. 79ȱ Terviseandmeteȱanalüüs:ȱõendusdiagnoosidȱ ....
annaabi.ee 
