· 375. a. hävitasid idagootide riigi (Suur Rahvasterändamine) · Hunnid asusid elama tänapäeva Ungari alale (Pannoonia) · Hunnide kõrgaeg oli aastail 435453 · 15. juunil 451. a. sai hiigelsuur hunnide vägi lüüa Katalaunia lahingus · 453. a. saabus hunnide vägevusele ootamatu ja kiire lõpp · Hunnide pealinna pole avastatud · Hunnide edukaim ja võimsaim valitseja oli Attila · Tuntud on hunnide vaskpajad, vibud, pistodad , hunni naiste iseloomulikud ehted diadeemid jms. Ungarlased · 1101 aastat tagasi läbisid ungari hõimud pika tee Uuralitest Karpaatideni, et jõuda oma praegusele asualale · Ungarlaste esiisad elasid umbes 2000 e.Kr. koos hantide ja mansidega · Elatusid jahipidamisest ja kalapüügist · Peetakse Andronovo kultuuri kandjateks · 20001500 e.Kr. elasid ugrilaste esivanemad stepialadel · Pronksiaja lõpul saabus soe ja kuiv kliimaperiood ,mis sundis ugrilasi valima kas liikuda põhja või lõuna poole
kaunistamisel jäi väheseks, soovitati kanda ka peaehteid. Peaehteid hakati kandma Inglismaa eeskujul, kus need kuulusid õhtusoengu juurde. Suurem osa ehteid seoti paelana ümber pea, millest osa meenutas isegi kübara äärt. Soengukaunistustena olid Eestis kasutusel sametseosed. Kitsas must sametpael laubale köidetuna moodustas maitseka kaunistuse õhtusoengule. Õhtusoengute juures kasutati palju lokke ja neid soenguid võisid kaunistada paelad, suled, lilled, ilunõelad, diadeemid. Kõige uuem moeröögatus oli aga värviline juuksetriip tumedajuukselised värvisid endale lahu laiemale poole umbes 5 cm laiuse plaatinavärvi triibu ja blondid musta triibu. Värvilise salgu eesmärgiks oli jätta muljet, nagu kantaks peas paela. Värviline juuksetriip levis Londoni naiste hulgas üsna jõudsalt. Kübaraid võib 1930. aastatel pidada eraldi soengukaunistuseks, peakatte algseks funktsiooniks on olnud küll kaitse, nagu rõivastelgi, kuid oma arenguteel on peakatted
Sõdurid, kütid ja töömehed kandsid sääremarjani ulatuvaid saapaid. Naised kandsid pikemana näimiseks paksu korktallaga jalatseid Valmistati tavaliselt papüürusest, kitsenahast, palmi kiududest jne. EHTED Ehteid kanti Egiptuses rikkalikult. Neid kandsid nii naised kui mehed. Ehete kandmine näitas jõukust Leitud on kõrvarõngaid, käevõrusid, jalavõrud, kaelakeesid, sõrmuseid ja rinnanõelu. Hinnalisest materjalist ja ülipeene töötlusega metallist peavõrud ning diadeemid. Amuletina kanti paela või keti otsas rinnaplaati püha sõnnikumardikate kujutisega. Ehteid kandsid kõik ühiskonna kihid, nende materjal ja töötlemise peenus sõltusid inimese seisusest. Kõrgklass kandis peamiselt kuld-, harvem hõbeehteid. Hõbeehted olid kallimad. Oli kombeks, et isandaid teenides kandsid teenijad perenaise ehteid - esinesid mannekeenidena. Kuld väärismetallina läks üha enam hinda ja kasutati palju poolvääriskive. Fibulad olid nii kinnituselemendid kui ehted
- kontsata kingad ja sandaalid Mehed: - dändi tekemise aeg - spencer-jakk, frakk,vest, pikad/ põlvpüksid, - särk, kaelaside, redingot, garrick, mantel - silinderkübar, kaksnurk - põlvini saapad, kingad, sukad Soengud: hallid parukad Kõrgklassitsism (1800-1830) Naised: - Vana-Kreeka stiilis - eespoolsed juuksed lokitud ja külgedele kammitud, tagumised juuksed rõngas 1800. a - jaanalinnusuled, diadeemid, pärlikeed Mehed: - juuksed lühikesed, Kõrgklassitsism kammitud näo suunas - bakenbarrid 1830. a 1830. a BIIDERMEIER Naised: 1820. a - kleit muutus laiemaks - läbilõige langes allapoole - kaunistustega liialdamine - korsett - rõhutati õlajoont varrukad - peleriin-roton - 4-5 alusseelikut või püksid
küünarnuki ulatuvaid, pikemate varrukate juurde aga lühemaid kindaid. Ümber kaela ja õlgade kanti sulgedest või karusnahast kitsast ja väga pikka boa'd. 9 Tikandite, päikesevarjud ning siidist või batistist ilutaskurätikud. Ehted. Siidpaelad, suled, vääriskivist või elevandiluust portreedega kameed, hinnalised ehted: kaelaketid, briljantide ja teiste kalliskividega diadeemid ning pärlikeed. Ka antiikstiilis käevõrud ja võrud olid kaunistatud vääriskividega. Moeuudis: terviklikud ehetesarjad. Kanti ka imitatsioone, merevaigust ning terasest ehteid. Kreeka marmorkujude eeskujul minkisid naised end valgeks. BIIDERMEIERSTIILIS RÕIVASTUS (1820-1840) Biidermeieri - keskkihtide väikekodanlik elulaad. Eemalehoidmine tegelikkusest, Poliitikast. Kodanlusel rohkem raha ja haridust kui aadlil. Kunstis mõjutas peamiselt sise-, mööbli- ja rõivakujundust
peaks nimetama teisest eespool. Üks neist on Tõde. Sõber on isik, kellega ma saan olla siiras. Tema ees võin ma valjusti mõelda. Lõpuks olen ma jõudnud nii tõelise ja võrdse inimese juurde, et võin heita endalt isegi need ihule kõige ligemad riidehilbud teeskluse, viisakuse, kaalutluse , millest inimesed iial ei loobu, ning võin kohelda teda sama lihtsalt ja terviklikult nagu keemiline aatom, mis kohtub teise aatomiga. Siirus on luksus, mis nagu diadeemid ja võimgi on lubatud üksnes kõrgeimale seisusele: sellel on lubatud tõtt kõnelda, sest tema üle ei seisa enam kedagi, kelle ees ta peaks lipitsema või kelle järgi muganduma. Üksinda on iga inimene siiras. Astub aga sisse teine inimene ja kohe algab silmakirjalikkus. Me pareerime ja tõrjume oma kaasinimese lähenemist komplimentide, klatsi, meelelahutuse ja intriigidega. Me peidame oma mõtted tema eest saja kangavoldi alla. Ma tundsin kord meest,6 kes mingist usuhullusest
Laiba krval olnud riigismbolite asetus vastas seega tpselt Alam- ja lem-Egiptuse geograafilisele asendile. Seda, et mlemad smbolid olid esialgu kinnitatud diadeemile, vis ra tunda nende tappidest, mis sobisid tpselt diadeemi vastavatesse avaustesse. Kirjeldatud diadeemi thendust on ptud lahti mistatada. See polnud tavaline vaaraode kuningakroon, vaid sellised valmistati igahele eraldi. Kindel on, et diadeem oli midagi enamat kui ainult kuninga pead kaunistanud ehe. Diadeemid olid vanade egiptlaste juures erilises aus, mida vib jreldada sellest, et neile omistati maagilist judu. Maol, mida iga vaarao oma diadeemil kandis, pidi mitmesuguste silinud tekstide phjal otsustades olema vim vaenlast hvitada. Aga mis vim see oli? Kas radioaktiivne kiirgus, mis lhtus diadeemist? See oleks kahtlemata ks seletusi. Eelkige seletus, mis selgitab, miks just Tutanhamoni vljakaevamistel nii palju inimesi suri: ainsa vaaraona oli Tutanhamonil diadeem veel hauas alles. 7.5
Olümpias, Dodonas, Aiginal avastatud tugevatest pronksipleki ribadest kokkuneeditud ja valatud kolmjalgu, mida kaunistavad loomade ja inimeste figuurid. VI saj tähtsaimad pronksimeistrid Samoselt, kes täiendasid pronksikunsti tehnikat. Vi ja V saj levib ka Kreeka mandril ja omandab seal suure tähtsuse: valatud sõjavankrid, kaitserüüd, tarberiistad jne. V jah I poolelt säilinud huvitavaid peegleid Kuldesemed: leitud haudadest, peamiselt sissepressitud ilustustega diadeemid õhukesest kuldplekist. Rhodos, Melos ja Deelos peamised leiukohad. Kaunistusesemed plekist, traadist ja kuldkuulikestest. Armastatud võte on granulatsioon – väikeste kuulikeste asetamine eseme pinnale. Kreeka klassikaline periood (5.-4. sajand eKr): KLASSIKALISE AJAJÄRGU ARKITEKTUUR Ateena akropolis Tasase pinnaga platool Ateena keskmeks Mükeene ajajärk Kükloopilised müürid Peplos - pealisriie
annaabi.ee 
