1812- 1824 kirjutas Beethoven oma üheksanda sümfoonia. Hilistele teostele on omane eriliselt ratsionaalne ja ökonoomne vormikorraldus ning muusikaliste ideede äärmiselt loogiline vormistus. Vabalt kontstrueeritud ja omanäolised fuugad on iga suurema tose oluliseimaks osaks. 1814 ooper ,,Fidelio"(III versioon) 1817-1818 kirjutas Beethoven oma viimase viie aata suurima klaverisonaadi nr 29 (B-duur, op. 106, ,,Hammerklavier"). 1819-1824 valmisid klaveriloomingust kolm sonaati, ,,Diabelli-varitatsioonid". 1807 oli ta kirjutanud Missa C-duur (op.86) 1822-1824 jäi suurem osa tööst IX sümfooniaga. 1824 7.mail toimus IX sümfoonia esiettekanne koos kolme osaga Missa solemnisest. Oma viimased eluaastad pühendas Beethoven keelpillikvartettide loomisele.Selles zanris oli ta viimati kirjutanud 1810. aastal. Elu lõpul visandas Beethoven veel uut sümfooniat ja vaagis mitmeid ooperisüzeesid.
klassikutel. Kuna Beethoven oli silmapaistev pianist, siis suur osa tema loomingust moodustabki klaverilooming. 32 KLAVERISONAATI. Esimesed neist sarnanesid paljuski Haydni helikeelega. Mida aeg edasi, seda tõsisemaks ja omanäolisemaks Beethoveni muusikaline ,,käekiri" muutus. Mitmed sonaadid on nimelised,näiteks ,,APPASIONATA", ,,KUUPAISTE", ,,PATEETILINE". Tuntud on tema variatsioonid ,,32 variatsiooni" ja ,,33 variatsiooni Diabelli valsi teemale" ehk ,,Diabelli variatsioonid".Need on ulatuslikud klaveriteosed. 5 KLAVERIKONTSERTI 1 VIIULIKONTSERT Kuulsaim VIIULISONAAT kannab nime ,,KREUTZERI SONAAT". 9 SÜMFOONIAT Sama lugu on sümfooniatega- esimesed kangesti Haydni ja Mozarti tooni, hilised aga täiesti omanäolised teosed. III sümfoonia pühendas ta algselt Napoleonile, aga saades aru, et ka seda suurmeest huvitas eelkõige võimutroon , nimetas ta sümfoonia ümber ,,EROICA". V sümfoonia on ,,SAATUSESÜMFOONIA", VI ,,PASTORAALNE".
8 "Pateetiline sonaat" c-moll op. 13, 1797-1798 Nr. 14 "Kuupaistesonaat" (Sonata quasi una fantasia) cis-moll op. 27 nr. 2, 1801 Nr. 21 "Waldsteinsonate" C-Duur op. 53, 1803-1804 Nr. 23 "Appassionata" f-moll op. 57, 1804-1805 Nr. 26 "Les Adieux" (Hüvastijätt) Es-Duur op. 81a, 1809-1810 Nr. 29 "Hammerklaviersonate" B-Duur op. 106, 1817-1818 o Variatsioonid Diabelli-variatsioonid op. 120, 1819, 1823 o Klaveripalad Bagatell "Für Elise" (Elisele) a-moll, WoO 59 · Laulud, laulutsüklid ja rahvalaulutöötlused · Kammermuusika, sealhulgas o Keelpillikvartetid o 10 viiulisonaati, sealhulgas Nr. 5 ,,Kevadsonaat" F-Duur op. 24, 1801 Nr. 9 ,,Kreutzeri sonaat" A-Duur op.47, 1803
Kuna Beethoven oli silmapaistev pianist, siis suur osa tema loomingust moodustabki klaverilooming. 32 KLAVERISONAATI. Esimesed neist sarnanesid paljuski Haydni helikeelega. Mida aeg edasi, seda tõsisemaks ja omanäolisemaks Beethoveni muusikaline ,,käekiri" muutus. Mitmed sonaadid on nimelised,näiteks ,,APPASIONATA", ,,KUUPAISTE", ,,PATEETILINE". Tuntud on tema variatsioonid ,,32 variatsiooni" ja ,,33 variatsiooni Diabelli valsi teemale" ehk ,,Diabelli variatsioonid".Need on ulatuslikud klaveriteosed. 5 KLAVERIKONTSERTI 1 VIIULIKONTSERT Kuulsaim VIIULISONAAT kannab nime ,,KREUTZERI SONAAT". 9 SÜMFOONIAT Sama lugu on sümfooniatega- esimesed kangesti Haydni ja Mozarti tooni, hilised aga täiesti omanäolised teosed. III sümfoonia pühendas ta algselt Napoleonile, aga saades aru, et ka seda suurmeest huvitas eelkõige võimutroon , nimetas ta sümfoonia ümber ,,EROICA". V sümfoonia on ,,SAATUSESÜMFOONIA", VI ,,PASTORAALNE".
13, 1797-1798 Nr. 14 "Kuupaistesonaat" (Sonata quasi una fantasia) cis-moll op. 27 nr. 2, 1801 Nr. 21 "Waldsteinsonate" C-Duur op. 53, 1803-1804 Nr. 23 "Appassionata" f-moll op. 57, 1804-1805 Nr. 26 "Les Adieux" (Hüvastijätt) Es-Duur op. 81a, 1809-1810 Nr. 29 "Hammerklaviersonate" B-Duur op. 106, 1817-1818 o Variatsioonid Diabelli-variatsioonid op. 120, 1819, 1823 o Klaveripalad Bagatell "Für Elise" (Elisele) a-moll, WoO 59 · Laulud, laulutsüklid ja rahvalaulutöötlused · Kammermuusika, sealhulgas o Keelpillikvartetid o 10 viiulisonaati, sealhulgas Nr. 5 ,,Kevadsonaat" F-Duur op. 24, 1801 Nr. 9 ,,Kreutzeri sonaat" A-Duur op.47, 1803 MUUSIKA AJALUGU ,,ÕPI MAPP" Koostanud: Kristi Kukk Tamsalu Gümnaasium