10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2017-02-06
Kuupäev, millal dokument üles laeti
1 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Kellukesekene
Õppematerjali autor
HAPNIKU, LÄMMASTIKU, SÜSIHAPPEGAASI JA VESINIKU KASUTAMINE 1. Hapniku O2 kasutamine (gaasiline hapnik veeldub -183°C) · koos põleva gaasiga metallide lõikamisel (O2 ei põle, ta paneb põlema) · haiglates hapnikumaskides · kodukasutuseks astmahaigetel · hingamisgaas lennukites; tuukritel on sissehingatav gaas koos heeliumiga · kalakasvatuses kui lasta O2 vette, paljunevad ja kasvavad kalad kiiremini saak ja kasum suuremad; kasutatakse näiteks angerjate kasvatuses · paberitööstuses paberivalgendamiseks - O2 eemaldab koos soodaga Na2CO3 tselluloosist puitaine ehk ligniini · veepuhastusjaamades kanalisatsioonivee puhastamiseks mürgise mädamunahaisuga gaasi H2S ehk divesiniksulfiidi eemaldamiseks · joogivee puhastamiseks osoneerimisel O3 ga, seda meetodit kasutab ka Tallinna Vesi ühe puhastusprotsessina · raketikütuses lisaainena · metallurgias - terasetööstuses ahjude kuumutamisel ja ebasoovitava süsin
Vedel lämmastik, mille keemistemperatuur on –196 °C, külmutab jäätisesegu koheselt. Kiire külmutamise tagajärel jäävad jäätisesse väga väikesed jääkristallis, mistõttu on tekstuur kreemine. Teine populaarne viis vedela lämmastiku kasutamiseks jäätise valmistamisel on jäätisepärlid (ingl. k. dippin’ dots) (2). Selleks tuleb lisada jäätisesegu vedelale lämmastikule (1). Materjalid 1. Meetodi jaoks läheb vaja: termomeeter, ca 500 ml anum, anum vee lisamiseks, anum jää lisamiseks, külm kraanivesi, jää (ca 400 g), sool, kaalud, kaalutopsid ja lusikas. 2. Meetodi jaoks läheb vaja: 2 suurt sulguriga Minigrip kotti (ca 4 l), 1 väike sulguriga Minigrip kott (ca 500 ml), kaalud, kaaluanumad, pajalapid/rätik, 90 g vahukoort (Tere vahukoor 35% (Tere AS)), 100 g piima (Alma piim 2,5% (Valio Eesti AS)), 20 g suhkrut, ¼ tl vaniljeekstrakti, 600 g jääd ja 200 g soola. 3
Aurustumise käigus lahkub vee pinnalt suuremat kineetilist energiat omavaid molekule, mille tõttu allesjäävate keskmine kineetiline energia väheneb s.t. vee temperatuur langeb. Aurustuvate molekulide hulga määrab vee temperatuur. Kuna õhus olevad vee molekulid (auru molekulid) liiguvad kaootiliselt, siis mõningane osa neist satub paratamatult tagasi vette. Tagasi sattuvate molekulide arvu määrab õhus oleva veeauru rõhk e . Kui meil on anum, mis on osaliselt täidetud veege, siis veepinna kohal olev õhk sisaldab alati veeauru. Aurustumise käigus õhus oleva veeauru rõhk e kasvab ja kasvab ka vette tagasi sattuvate molekulide arv. Mõne aja pärast peab paratamatult saabuma olukord kus tagasi vette sattub samapalju molekule kuipalju sealt lahkub. Sellest momendist alates veeauru rõhk anumas enam kasvada ei saa, sest veest välja lendavate ja sinna tagasi saabuvate molekulide hulgad on asakaalus
keemistemperatuur). Soojushulka, mille peab keemistemperatuuril mingile vedelikukogusele andma, et ta täielikult aurustuks, arvutatakse järgmisel: Q=Lm, kus L-keemissoojus, aurustumissoojus (), m-vedeliku mass (kg) ja Q- soojushulk (J) Keemise ajal vedeliku temperatuur ei muutu. Kondenseerumisel vabaneb sama suur soojushulk, kui aurustamiseks vajati. 8. Küllastumata ja küllastunud aur Lahtine anum vedelikuga Aurumine ja kondenseerumine toimuvad tavaliselt samaaegselt. Kuna õhu ja auru molekulid liiguvad korrapäratult, siis see viib auru hajumisele kogu ruumis. Sellises lahtises anumas on aurumine ülekaalus võrreldes kondenseerumisega. See viib aja jooksul vedelikukoguse vähenemisele. Kui aurumine ületab kondenseerumist, siis tähendab see, et vedeliku vaba pinna kohal olevasse
Sisu Sisu.............................................................................................................................................................1 NOAD........................................................................................................................................................1 LÕIKURID ja ABIVAHENDID LÕIKAMISEL......................................................................................4 KÄÄRID....................................................................................................................................................5 G/N NÕUD................................................................................................................................................7 PANNID.................................................................................................................................................. 11 KEEDUNÕUD.......................................................................
Järvamaa Kutsehariduskeskus Müüja TM13 Referaat KAUBANDUSLIKUD SEADMED Marjana Kuusmaa Juhendaja: Aili Kendaru Paide 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 1 KÜLMSEADMED..............................................................................................................4 1.1 Külmseadme täitmine...................................................................................................5 1.2 Ohutus..........................................................................................................................6 1.3 Puhastamine..................................................................................................................6 2 KASSASÜSTEEM......................................................................................
eoearth.org/view/article/150925/ (07.02.16) 9 https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%BCsihappegaas (07.02.16) 8 3.4. Süsihappegaasi kasutusalad Süsihappegaasi kasutatakse toiduainetööstuses, õlitööstuses ja keemiatööstuses. Seda kasutatakse paljudes tarbetoodetes, kus on vaja rõhu all gaasi, kuna see on odav ja mittesüttiv. Kuna süsihappegaas läheb gaasilisest olekust vedelasse toatemperatuuril 60-baarise rõhu all, mahutab anum palju süsihappegaasi. Päästevestides on sageli rõhu all süsihappegaasi kapslid, et vesti täis pumpamine toimuks kiiresti. Alumiiniumist CO 2 kapsleid müüakse kokkusurutud gaasivarudena. Neid kapsleid kasutatakse õhupüstolites, paintballi püstolites, täispuhutavates jalgrattakummides ja karboniseeritud vee tegemisel. Vedela süsinikdioksiidi ülikiiret aurustumist kasutatakse kivisöekaevandustes lõhkamiseks. Kõrget süsinikdioksiidi
Tehnikas kasutatakse rõhuühikuks jõukilogramm kgf (ka kgp, vanemas kirjanduses kG) kgf/cm2 , mida samastatakse tehnilise atmosfääriga "at" 1at=1kgf/cm 2 =98066,5 Pa 105 Pa. Rõhuühikuks kasutatakse veel mmHg. Normaalrõhuks loetakse 760 mmHg, mis on võrdne ühe loodusliku atmosfääriga (atm). Kõrvaloleval joonisel on kujutatud kinnine anum, milles on gaasi molekulid. Molekulid liiguvad anumas kaootiliselt. Võib arvata, et igas suunas liigub võrdne arv molekulidest. Seega igas suunas liigub 1/3 molekulidest (kolmemõõtmeline ruum) saab näidata, et gaasi rõhk: 2
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid